Napoleon Bonaparte
Ilme
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (15. august 1769 – 5. mai 1821) oli Prantsusmaa väejuht ja valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815, sh 1804-1814 Prantsusmaa keiser.
- Minu tõeline kuulsus ei seisne neljakümnes võidetud lahingus. [---] Waterloo kustutab mälust paljud võidud. [---] Aga mis jääb igavesti elama, on minu tsiviilkoodeks.
- Cit. via: Bernard Schwartz "The Code Napoleon and the Common-law World" The Lawbook Exchange, 1998, koopia Internet Archive'is, lk 7.
Allikata
[muuda]- Ajalugu on hulk valesid, millega ühiselt nõus ollakse.
- Kümme rääkivat inimest lärmavad rohkem kui kümme tuhat vaikivat inimest.
- Need, kes meelitada oskavad, oskavad sama hästi ka laimata.
- Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema.
- Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle.
- Tõeline kangelaslikkus seisneb selles, et ollakse eluraskustest üle, ükskõik mis kujul need ka iganes meid võitlusse kutsuksid.
- Peab tahtma elada ja oskama surra.
- Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistatud.
- Ära kunagi sega vaenlast, kui ta on viga tegemas.
- Parim viis oma sõna pidada on seda mitte anda.
Tema kohta
[muuda]- Bonaparte võinuks saada kinnistäheks, ja ometi sai temast kõigest lendtäht.
- Johann Gottfried Seume, "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 13-14, lk 9
- Ükskord pühapäeva õhtul, kui külamehed Kuuse peresse tulid, kõneles Tõhu Andres, kuidas Prantsus Moskus käinud. Kui Riia all sõditud, siis müdisenud maa ja põrisenud aknaruudud. Hm — hirmus! — kividega purustatud teineteist, kui piigid katki läinud! Oleks tema seal olnud, küll ta siis Prantsusele oleks näidanud! Kas Prantsuse inimesed ka niisamasugused on kui meie? Kas nad siis tõesti inimeseliha söövad? Kuspool küljes peaks küll nende maa olema — kas sealpool Peipsit, sealpool Kukulinna või Kõrgepalu? Või seal, kus ilma ots on?
- Juhan Liiv "Vari" (1894)
- Ministrite kõnesid ajalehtedest lugevad härrasmehed pomisesid endamisi, et see või too minister on kahtlemata nupukas sell. Kuid see ei rahustanud neid. Härrasmehed nimelt kahtlustasid, et taibukus on mingil moel ebabritilik. Seda laadi rahutu, ettearvamatu andekus iseloomustas eelkõige Britannia verivaenlast, keiser Napoleon Bonaparte'i. Härrasmehed ei saanud seda heaks kiita.
- Susanna Clarke, "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007, lk 88