Ajaleht

Ajaleht on perioodiline väljaanne, millel on ajakirjanduslik sisu, sh uudised, intervjuud, artiklid jmt. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberil, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis.

• Kui muidu ligi ei pääse, kui muidu jagu ei saa, siis aitab populariseerimine — aru- ja suupäraseks tegemine. Kõik olgu mõistetav ja lihtne nagu päevaleht, nagu uulitsaleht, sest see leiab kõige rohkem lugejaid. Mida usk ja mõistus pole suutnud, seda peab võima kiirpress ja rotatsioon. Trükimustaga määritud paber peab kõik seletama, kõik korraldama. Paber loob usu ja armastuse, paber loob mõtte ja teaduse, paber joob jumalad ja imed, paber tõstab kuningad troonile ja tallab nad põrmu, paber annab kuulsuse ja häbi, paber toob sõja ja rahu, rikkuse ja pankroti, paber teeb meid vaimustatud isamaalasteks, teeb meid vaenlasiks ja sõbruks, paberilt saame oma igapäevased tundmused, kõneaine, ilmavaate, paberilt näime saavat kogu oma vaimu ja hinge, südame tuksumisegi rinnas. Paber ei anna meile silmapilgukski mahti, et millessegi süveneda, iseendaga olla, ta ümbritseb meid vahetpidamata kõiksuguste olevate ja olemata, suurte ja väikeste, tähtsate ja tühiste asjakeste ja sündmustega ning seda teeb ta valimata, läbisegi, nii et me tahes või tahtmata pää kaotame. Ja ei ole pääsmist määrdinud paberi eest, sest tema sõidab aurikul ja kiirrongil, autol ja hobusel, lennumasinal või lihtsalt inimese enese taskus.
  • A. H. Tammsaare, "Inimese jäljil", rmt: "Sõjamõtted" (1919), lk 201

• [Švejk:] "Meie oberst keelas sõduritel lugemise üldse ära, olgu või "Pražské Úredni Noviny", kantiinis ei tohtinud isegi viinereid ega juustu ajalehe sisse pakkida. Sellest ajast peale hakkasid sõdurid lugema ja meie rügement sai kõige haritumaks rügemendiks."
  • Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", tlk Lembit Remmelgas, 1975, lk 73

• Ajalehtede maailm äratab minus õudu - lisaks kõigele sellele, mis paneb vihkama ajalehte, seda inimliku labasuse stiihiat! - vihkan ma ajalehte tema salakavaluse pärast, õeluse pärast, mis peitub neis sirgetes trükiridades.
  • Marina Tsvetajeva kirjas Aleksandr Bahrahile 27. juuli 1923, rmt: "Elu tules. Pihtimused", tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 203

• Ajalehtedel on eluga umbes sama suhe mis kaardimooridel metafüüsikaga.
  • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR nr 31/1999, lk 23

• Kui näiteks Chicagos variseks kokku kahekümne kahe korruseline maja ja see meile teatavaks tehtaks, võpataksime oma sisemuses, kuid üsna varsti ei mõtleks enam sellele. Et see nii on, et faktid kui faktid, isegi siis, kui nad on läbi imbunud publitsistlike ja erakondlike tuleriitade hingematvast suitsust, ei kõiguta mingil määral meie elu- ja mõttelaadi, kinnitab ka see, kui meenutame külmaverelist tähelepanu, millega me ajalehe läbi vaatame, mäletamata järgmisel päeval, mida me täna lugesime, kuigi see, mida me käes hoidsime, polnud midagi muud kui maailma südametukse, võitlus ja elu, mis esitati meile samal kombel kui restoraniarve.
  • Aleksandr Grin, "Sädelev maailm", tlk M. Käbrik, 1972, lk 77

• Aga miski pole vanem kui eilne ajaleht ja miski pole aegunum kui äsja läbielatud ajalugu. Muuta saab seda niisama vähe kui tuhande aasta eest sündinud asju. Aga samal ajal pole meil sest ka mingit ülevaadet, kõige vähem erapooletut ülevaadet.
  • Karl Ristikivi, "Lohe hambad", Lund 1970, lk 195

• Paraku oli mõningaid ajalehti täiesti võimatu lugeda, sest need olid otsast otsani valesid täis. Siis võttis kodanik Koni pliiatsi kätte ning asus parandusi tegema. Ta muutis nimisõnu, määrsõnu ja omadussõnu, lühendas või pikendas lauseid, kirjutas sageli artiklitele uued pealkirjad ja mõtles peaaegu alati välja uued lõpud. Ta võis ühe lehe kallal päev läbi ränka vaeva näha, ent kui kõik vead viimaks parandatud olid, luges ta lehe uuesti läbi ja saigi jälle palju targemaks.
  • Luigi Malerba, "Kodanik Koni", tlk Tiina Laats, 1984

• Tänav, mis tõttab pärimäge, soovides meid kõikjale kohale toimetada esimestena, on pettunud, kui alla jõudes jääme ostma ajalehte.
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989, lk 122

• Kuivõrd ehedalt tajus ta ajuti ajalehe meelelahutuslikku toimet, just siis, kui elu oli jälle kord pingule tõmmatud ja vaim vajumas omaenese sügavikesse, väga ehedalt! Ajaleht ei käinud tõelise eluga kokku, see oli elust väljaronimise paber.
  • Jaan Undusk, "Kuum", 1990, lk 8-9

• Et midagi ikkagi teha, hakkan lugema ajalehte, mis on juba mõnda aega, täpsemalt selle ostmisest saadik, laual lebanud. Muidugi mõista ei vaevu ma ajalehte kätte võtma. Jätan selle sinnasamasse lauale ja loen eemalt, aga pähe ei jõua midagi. Siis ma enam ei püüa ka.

Tean selletagi, et teisel leheküljel on pilt noormehest, kes pole enam väga noor, ta on täpselt sama vana kui mina, ja kes loeb sama ajalehte ümmarguses, nurgaorvas asuvas ja plaatidega kaunistatud vannis, ta silmitseb kuulutusi, börsikursse; tal on täiesti lõdvestunud ilme ja vanniäärel käeulatuses klaas head marki viskit. Tal on ilus elav intelligentne ja kõigega kursis oleva inimese nägu.

Sellele pildile mõeldes olen sunnitud püsti tõusma ja oksendama kraanikaussi, mis ei asu seinaorvas ega ole kaunistatud, vaid on kõige labasemal moel köögiseinale kinnitatud. Ja kõik see, mis minu suust tuleb, ummistab selle õnnetu kraanikausi.

• Ágota Kristóf, "Eile", tlk Triinu Tamm, 2001, lk 23

• Laotrükk oli Ankh-M orporkis küll tuntud, aga kui võlurid sellest kuulsid, teisaldasid nad lao kiiresti kuhugi, kust keegi seda üles ei leidnud. Tavaliselt nad linna valitsemisse ei sekkunud, aga kui asi puudutas laotavat trükikirja, siis nad nalja ei mõistnud. Miks see nii oli, ei olnud nad kunagi seletanud, ja inimesed ei käinud ka peale, sest keegi, kes oma kehakujuga rahul oli, ei käinud võluritele peale. Nad leidsid lihtsalt teise lahenduse ja graveerisid kõik raamatud lehekaupa. See võttis kõvasti aega ja tähendas muuhulgas, et Ankh-Morpork pidi hakkama saama ilma ajalehtedeta, mistõttu rahval tuli end lollitada omal jõul nii hästi-halvasti, kui parajasti korda läks.
  • Terry Pratchett, "Maskeraad", tlk Triinu Pakk-Allmann, 2005, lk 107

• Rändurile, kes elab lageda taeva all, on ajaleht kasulik aare. Kui see särgi alla pista, ei lase see tuulel läbi tõmmata. Seda saab kasutada ka lõkke süütamiseks. Esteet võib sellega kokku hoida päevase varu oblika, takja või mõne muu laialehelise taime lehti. Ja viimase võimalusena võib seda lugeda.
  • Terry Pratchett, "Rahategu", tlk Allan Eichenbaum, 2010, lk 65

• Ära loe ajalehte sagedamini kui korra aastas. (lk 2206)
  • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206

• Ajaleht ju peegeldab tegelikku elu. Ma ei saa midagi muud eesti kultuuriellu välja mõelda või kirjeldada, hinnata ja arvustada kui seda, mis seal minust sõltumata toimub. Ma ei saa öelda teatritele, et mängige nüüd neid näitemänge, sest ajalehel on nii vaja.
  • Kaarel Tarand, intervjuu: Rebekka Lotman, "Tarand enne muneb, kui kaagutab" Postimees, 23. oktoober 2008

• Ajalehtede ja demokraatia aeg saab läbi. Aeg, mis tuleb, on kirjas juba mujal, mitte enam lehes. Tõejärgne ajastu ongi ajalehejärgne. Kui tõde enam ei trükita, kui ta igal hommikul ei ilmu, kust teda siis veel leida? Ja mida õhtul minema visata?
  • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 12

• Paberleht on digisisu täiendav väljund, mis on eelkõige mõeldud firmade puhkenurkadesse ja klienditsoonidesse­.
  • Meelis Mandel ("Ajaleht Äripäev jääbki ilmuma ühel korral nädalas" ERR, 19.08.2020)

• Betti Alver, "Lähen müüjaks" kogus "Tähetund"

• Ilona Laaman, "*sa ei tule enam mu juurde ei unes ega ilmsi", rmt: "Maakulgur on maandunud", 2003, lk 13

• Terry Pratchett, "Tõde"