Pierre-Simon Laplace
| Pierre-Simon Laplace | |
|---|---|
 Pierre-Simon Laplace | |
| Sündinud |
23. märts 1749 Beaumont-en-Auge, Prantsusmaa kuningriik |
| Surnud |
5. märts 1827 (77-aastaselt) Pariis, Prantsusmaa kuningriik |
| Rahvus | prantslane |
| Haridus | École Militaire |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad |
astronoomia matemaatika |
| Tuntumad tööd |
Laplace'i võrrand Laplace'i deemon Nebulaarhüpotees |
| Autogramm | |
 | |
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Ta koostas viieköitelise teose "Mécanique Céleste" ("Taevamehaanika") (1799–1825), milles võttis kokku oma eelkäijate töö alates Isaac Newtonist ja arendas seda edasi teaduslikuks determinismiks. Ta rakendas gravitatsiooniseadust keerulistes juhtumites nagu kolme keha probleem.
Aastal 1796 avaldatud teoses "Exposition du systeme du monde" sõnastas ta Päikesesüsteemi tekkimise teooria, mis tänapäeval on tuntud nebulaarhüpoteesina.
1799 oli ta lühikest aega Prantsusmaa siseminister, seejärel senati liige ja 1803. aastast asepresident, mis tegi ta rikkaks meheks. Aastal 1816 sai ta Akadeemia liikmeks, 1817 anti talle markii aadlitiitel.
Ta oli ka hiljem enda järgi nime saanud võrrandi avastaja.
Laplace'i deemon
[muuda | muuda lähteteksti]Laplace uskus rangelt põhjuslikku determinismi. Seda väljendab järgmine tsitaat tema "Esseede" sissejuhatusest.
„Me võime arvestada, et universumi olevik on mineviku tulemus ja tuleviku põhjus. Oletagem, et eksisteerib intellekt, mis teab kindlal ajahetkel kõiki jõude, mis looduses esinevad, ja iga osakese asukohta, millest loodus koosneb. Kui selline intellekt oleks piisavalt võimas, et kõiki neid andmeid hetkega analüüsida, siis suudaks ta üheainsa valemiga hõlmata nii universumi suurimate kehade kui ka väikseimate aatomite liikumise. Sellisele intellektile ei oleks miski teadmata ja tulevik, täpselt nagu minevikki, oleks avatud tema silme ees.“
– Pierre Simon Laplace, "Filosoofiline essee tõenäosustest"[1]
Sellist intellekti nimetatakse Laplace'i supermeheks või Maxwelli deemoni eeskujul Laplace'i deemoniks. Laplace ise talle nime ei andnud.
Selle mõttekäigu ebatõesus sai selgeks Heisenbergi määramatuse printsiibiga, mille järgi pole võimalik samaaegselt teada ühegi keha täpset asukohta ja täpset kiirust.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1771 – valiti Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks
- 1789 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks
- 1802 – valiti Peterburi Keiserliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1806 – valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1808 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
- 1822 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Peeter ja Taisi Müürsepp, "Kuulsaid XVIII–XIX sajandi matemaatikuid. Etüüde prantsuse matemaatikute elust". Valgus, Tallinn 1978, lk 18–32