1799
Ilme
◄ |
17. sajand |
18. sajand
| 19. sajand
| ►
◄ |
1760. aastad |
1770. aastad |
1780. aastad |
1790. aastad
| 1800. aastad
| 1810. aastad
| 1820. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1795 |
1796 |
1797 |
1798 |
1799
| 1800
| 1801
| 1802
| 1803
| ►
| ►►
1799. aasta (MDCCXCIX) oli 18. sajandi 99. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 16. aprill – Prantsuse revolutsioonisõjad: Tõsises vähemuses olnud prantslased tõrjusid tänapäeva Iisraeli aladel toimunud Tabori mäe lahingus tagasi osmanite rünnaku.
- 4. mai – Neljas Inglise-Mysore sõda: Indias Srirangapatnas tapeti Mysore valitseja Tippu-Sahib.
- 27. mai – Teise koalitsioonisõda: Austria väed võitsid Winterthuri lahingus prantslasi, vallutades strateegiliselt olulise Winterthuri linna Šveitsis.
- 8. juuli – Asutati Vene-Ameerika Kompanii
- 12. juuli – Inglismaal keelustati ametiühingud ja kollektiivläbirääkimised.
- 15. juuli – Prantsuse ohvitserid avastasid Egiptusest Rashīdi linna lähedalt Rosetta kivi, mille abil dešifreeris hiljem Jean-François Champollion egiptuse hieroglüüfid.
- 12. oktoober – Jeanne Geneviève Labrosse sooritas esimese naisena langevarjuhüppe, hüpates 900 meetri kõrguselt kuumaõhupallilt.
- 9. november – Toimus 18. brümääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
- Algas Teise koalitsiooni sõda.
- Brasiilias moodustati Ceará osariik.
- Loodi kilogrammi prototüüp.
- Filosoofias võeti kasutusele termin nihilism.
- Kursk sai linnaõigused.
- Paul I nimetas oma ukaasiga Karabaglõ (vene keeles Svjatoi Krest; tänapäeval Budjonnovsk) linnaks.
- Francisco Goya avaldas albumi "Los Caprichos".
- Suurbritannias kehtestati esimest korda maailmas tulumaks.
- Alessandro Volta ehitas maailma esimese galvaanielemend.
- Euroopas said tuntuks võrdtempereeritud häälestuse arvutused.
- Gruusia sõjateed hakati tänapäevasel kujul välja ehitama.
- Jaipuris valmis Hawa Mahal.
- USA-s Tennessee osariigis asutati Franklini linn.
- Likvideeriti Hollandi Ida-India Kompanii.
- Tõestati Abeli-Ruffini teoreem.
Sündmused Eestid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. mai (vkj 20. aprill) – Balti kubermangudes kaotati ametlikult surmanuhtlus. (Venemaa teistes osades oli see kaotatud 1753. aastal)[1]
- 15. mai (vkj 4. mai) – Tartu ülikooli taastamisettevalmistused: Paul I määras ülikooli maaeraldiseks Toomemäe ja endise Maarja kiriku krundi.[1]
- Stackelbergid omandasid Abja mõisa.
- Koigu mõisast eraldati Anne mõis.
- Süvendati Tallinna sõjasadama basseini.
- Tekkisid Vana-Varbla mõis ja Uue-Varbla mõis.
- Rajati Truuta mõis.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 6. jaanuar – Jedediah Smith, USA karusnahakütt ja maadeuurija
- 7. jaanuar – Nikolai Protassov, Venemaa sõjaväelane ja riigiametnik
- 21. veebruar – Franz Burchard Dörbeck, esimene tuntud Eesti karikaturist
- 19. märts – William Rutter Dawes, inglise astronoom
- 22. märts – Friedrich Wilhelm Argelander, saksa astronoom
- 30. märts – Berndt Abraham Godenhjelm, soome kunstnik
- 17. aprill – Eliza Acton, inglise kirjanik
- 20. mai – Honoré de Balzac, prantsuse kirjanik
- 21. mai – Mary Anning, inglise paleontoloog
- 26. mai – Felipe Poey, Kuuba zooloog
- 27. mai – Fromental Halévy, prantsuse helilooja ja muusikapedagoog
- 6. juuni – Aleksandr Puškin, vene luuletaja
- 18. juuni – William Lassell, inglise kaupmees ja astronoom
- 25. juuni – David Douglas, šoti botaanik
- 20. august – James Prinsep, inglise orientalist ja antikvaar
- 1. september – Ferenc Gyulai, Ungari aadlik
- 17. november – Titian Peale, USA loodusteadlane ja kunstnik
- 29. november – Amos Bronson Alcott, USA pedagoog, kirjanik ja ja filosoof
- 23. detsember – Karl Brüllov, vene ja itaalia kunstnik
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. veebruar – Qianlong, Hiina keiser
- 19. veebruar – Jean-Charles de Borda, prantsuse matemaatik ja füüsik
- 24. veebruar – Georg Christoph Lichtenberg, saksa kirjanik ja aforist
- 4. mai – Tippu-Sahib, Mysore kuningriigi valitseja
- 18. mai – Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais, prantsuse näitekirjanik
- 6. juuni – Patrick Henry, ameerika poliitik ja istanduseomanik
- 2. august – Jacques-Étienne Montgolfier, prantsuse aviaator
- 5. august – Richard Howe, Briti sõjaväelane
- 6. august – Marcus Elieser Bloch, saksa arst ja loodusteadlane
- 15. august – Giuseppe Parini, itaalia satiirik ja luuletaja
- 29. august – Pius VI, paavst
- 7. september – Jan Ingenhousz, hollandi-briti füsioloog, bioloog ja keemik
- 6. oktoober – William Withering, briti botaanik, mineraloog ja arst
- 24. oktoober – Carl Ditters von Dittersdorf, austria helilooja ja viiuldaja
- 6. detsember – Joseph Black, šoti keemik
- 14. detsember – George Washington, USA esimene president
- 31. detsember – Jean-François Marmontel, prantsuse luuletaja, näitekirjanik, romaanikirjanik ja kriitik