Pesukarulased
| Pesukarulased | |
|---|---|
 Pesukarulased. Päripäeva ülevalt vasakult: pesukaru, vöötsaba, kinkažu, Bassaricyon gabbii, koaati. | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Ülemsugukond |
Musteloidea |
| Sugukond |
Pesukarulased Procyonidae Gray, 1825 |
| Tüüpperekond | |
|
Pesukaru Procyon Storr, 1780 | |
Pesukarulased (Procyonidae) on kiskjaliste seltsi kuuluv imetajate sugukond.
Pesukarulaste sugukond kujunes arvatavasti välja 22,6 miljonit aastat tagasi.[1]
Sellesse kuulub kuus perekonda 13 või 14 liiki, kes kõik elavad Ameerika parasvöötmes või troopikas. Pesukarulased elupaigaks on kõige tavalisemalt mets. Põhja-Ameerikas elav vöötsaba (Bassariscus astutus) on kohastunud elama muuhulgas ka mägistel aladel ja kõrbetes. Sugukonna kõige suurem ja levinum liik pesukaru (Procyon lotor) elab sageli linnalises keskkonnas. Võõrliigina on pesukaru introdutseeritud Euroopasse (samuti kohatud Eestis), Lääne-Aasiasse ja Jaapanisse.[viide?]
Pesukarulaste tüvepikkus on 30–65 cm.[viide?]
Perekonnad ja liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Bassaricyon – olingo
- Bassariscus – vöötsaba
- Bassariscus astutus – vöötsaba
- Bassariscus sumichrasti
- Nasua – ninakaru
- Nasua narica – tavaninakaru
- Nasua nasua – koaati ehk ninakaru
- Nasuella – mägininakaru
- Nasuella meridensis – ida-mägininakaru
- Nasuella olivacea – lääne-mägininakaru
- Potos
- Potos flavus – kinkažu ehk haspelkaru
- Procyon – pesukaru
- Procyon cancrivorus – krabi-pesukaru
- Procyon lotor – pesukaru
- Procyon pygmaeus
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eizirik, E.; Murphy, W. J.; Koepfli, K. P.; Johnson, W. E.; Dragoo, J. W.; Wayne, R. K.; O'Brien, S. J. (4.2.2010). "Pattern and timing of diversification of the mammalian order Carnivora inferred from multiple nuclear gene sequences". Molecular Phylogenetics and Evolution. 56 (1): 49–63. DOI:10.1016/j.ympev.2010.01.033. PMC 7034395. PMID 20138220.