Harilik jaanikaunapuu

Harilik jaanikaunapuu
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Oalaadsed Fabales;
Sugukond	Kaunviljalised Fabaceae;
Alamsugukond	Tsesalpiinialised Caesalpiniaceae;
Perekond	Jaanikaunapuu Ceratonia;
Liik	Harilik jaanikaunapuu;
Binaarne nimetus
	Ceratonia siliqua; Linnaeus

See artikkel räägib puuliigist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Jaanikaunapuu (perekond).

Harilik jaanikaunapuu ehk harilik jaanileivapuu (Ceratonia siliqua) on puuliik kaunviljaliste sugukonnast.

Botaanilised tunnused

Jaanikaunapuu kasvab tavaliselt kuni 10, vahel kuni 15 meetri kõrguseks puuks. Väikesed punased kroonlehtedeta õied asuvad kobaratena jämedate okste küljes. Kahekojaline taim. Emasõitest arenevad 10–20 cm pikkused ja 2–3 cm paksused pruunikasvioletsed lapikud kaunad, milles on enamasti 12 tumedat seemet.

Kasutamine

Süüakse mitte niivõrd seemneid, kui just kaunu, eriti nende lihakaid pruunikaid või valgeid vaheseinu. Jaanileib ehk jaanikaun ehk jaanikõder on laialt tuntud lastemaiustus, mis tuleb Euroopas müügile peamiselt jõuluajal. Maitsvamate sortide jaanikõdrad sisaldavad kuivaines kuni 50% suhkruid. Tarvitatakse toiduks nii värskelt kui ka keedetult ja röstitult. Enamik kaunu läheb siiski loomasöödaks. Seemneid röstitakse kohvi asendajaks.

Jaanileivapuu kõvad seemned on kindla suurusega, kaaluvad 0,18 grammi. Seemnete seda omadust kasutati varem vääriskivide ja kulla kaalumisel: seemned asendasid kaaluvihte. Minevikus nimetasid araablased jaanileivapuu seemneid puu kreekakeelse nimetuse ceratio järgi kiraatideks, millest hiljem kujunes mõiste karaat.

Jaanikaunade peamine tootja on Hispaania. Aastas annab ta pool miljonit tonni kaunu, mis moodustab umbes 60% nende kogusaagist maailmas.

Hariliku jaanikaunapuu kaunad ja seemned

Välislingid

Harilik jaanikaunapuu andmebaasis eElurikkus