Kolmas riik

• Führer und Reichskanzler (Adolf Hitler) 1933–1945;
• kantsler Karl Dönitz, 1945
  • Asekantsler, Franz von Papen, 1933
  • Riigikantselei juht, Hans Lammers

Riigikantseleile allusid: Kiirteede (Autobahn) peainspektor; Riigi Regionaalarengu amet; Riigi noorteliikumiste juhtkond; riigi pealinna peainspektor; Riigi pealinna Münchenisse üleviimise peaehitusnõunik; Linzi linna Riigi ehitusnõunik.

• Nelja-aastaplaani volinik: Hermann Göring

• Albert Speer – esimene arhitekt, sõjavarustusminister alates 1942
• Hjalmar Schacht – minister, Riigipanga president
• Konstantin von Neurath – Salakabineti (välispoliitika) ülem

• Okupeeritud Idaalade Riigiministeerium (Reichsleiter Alfred Rosenberg, 1941–45)
• Kindralkubermang (kindralkuberner Hans Frank)
• Ida maa-ala Riigikomissariaat, Hinrich Lohse,
• Ukraina Riigikomissariaat
• Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat (riigiprotektor Konstantin von Neurath)
  • Böömimaa and Määrimaa riigiprotektori asetäitja (Reinhard Heydrich)
• Prantsusmaa Sõjakuberneri Ametkond
• Austria riigivanem, ülemvalitseja Hollandis Arthur Seyß-Inquart

• Oberkommando der Wehrmacht (OKW), Abwehr, Wehrmacht
• Oberkommando des Heeres (OKH), Heer
• Oberkommando der Marine (OKM), Kriegsmarine
• Oberkommando der Luftwaffe (OKL), Luftwaffe (Reichsluftschutzbund),

Vaata Karl Dönitz, Erwin Rommel, Wilhelm Keitel, Wilhelm Canaris, Alfred Jodl, Erich Raeder, Robert Ritter von Greim.

• Sturmabteilung (SA)
• Schutzstaffel (SS)
  • Allgemeine SS
  • Waffen-SS
  • Germanische SS
• Deutscher Volkssturm
• Nationalsozialistisches Kraftfahrerkorps (NSKK)
• Nationalsozialistisches Fliegerkorps (NSFK)

• Saksa Korrapolitsei Peaamet (Ordnungspolizei, Orpo), (vormiriietuses politsei) avaliku korra kaitse
  • Schutzpolizei
  • Gendarmerie
  • Gemeindepolizei
• Riigi Julgeoleku Peaamet (Reichssicherheitshauptamt, RSHA)
  • Julgeolekupolitsei (Sicherheitspolizei, Sipo), NSDAP siseriiklik poliitiline politsei
    • Salajane Riiklik politsei (Gestapo), riiklik poliitiline politsei
    • Kriminaalpolitsei (Kripo), tegeles kriminaalkuritegudega
    • Julgeolekuteenistus (Sicherheitsdienst), NSDAP välisluureorganisatsioon

• Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei,
  • Führer Adolf Hitler, Rudolf Heß, kantselei ülem Martin Bormann(Ernst Röhm, Karl Harrer)
• Noorsoo-organisatsioonid
  • Hitleri-noored Hitlerjugend – (poisid ja noormehed)
  • Saksa Neidude Liit Bund Deutscher Mädel (tütarlapsed ja neiud)
  • Saksa Noorukid Deutsches Jungvolk (poisid ja tüdrukud vanuses 6–8 aastat)

• Deutsche Arbeitsfront (Saksa Töörinne)
  • Reichsarbeitsdienst
  • Kraft durch Freude
• Organisation Todt
  • Transport Korps Speer

• Deutsche Reichsbahn
• Reichspost
• Deutsches Rotes Kreuz

• Saksa Kristlased
• Protestantlik Riigikirik

• Natsionaalsotsialistlik Saksa Ülikooliõppejõudude Liiga
• Natsionaalsotsialistlik Saksa Üliõpilasliiga
• Reichskulturkammer^[5]

Saksamaad eriti rängalt tabanud ülemaailmne majanduskriis (1929–1933) saavutas aastal 1932 haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40%.

Majanduskriisi oludes saavutas natsionaalsotsialismi ideoloogiast lähtuv Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei esindaja Adolf Hitler 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel 30,1% häältest presidendiks saanud Paul von Hindenburgi järel ning määrati 1933. aastal Hindenburgi poolt Saksamaa kantsleriks.

Saksamaa kantslerina viis Adolf Hitler läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas.

Saksamaa välispoliitika 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimene maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist, milleks pidi Saksamaa Prantsusmaale tagastama 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusel Saksamaaga liidetud ja Saksamaad ja Prantsusmaad eraldava senise Saksa põhilise tööstuspiirkonna Elsass-Lothringeni piirkonna (prantsuspäraselt Alsace ja Lorraine) Prantsusmaale kuuluvaks ja Reini jõe piirkonna demilitariseeritud tsooniks ning seadsid piirangud Saksamaa sõjajõududele.

1935. aastal toimunud rahvahääletusel otsustasid Saarlandi elanikud, 90,8% poolthäältega taasliituda Saksamaaga. Versailles' rahulepingu nõudeid rikkudes taastas A. Hitler 26. veebruaril 1935 Saksamaa õhuväe Luftwaffe, mille ülemjuhatajaks sai Hermann Göring. 14. aprillil 1935 sõlmisid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Itaalia kuningriik Stresas liidu, et täita Locarno ja Versailles' rahulepingu tingimusi ning tagada Austria iseseisvus.

18. juunil 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, mis tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Suurbritannia andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku, mille tonnaaž oleks 35% Suurbritannia pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonnaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva: Bismarck ja Tirpitz. Aastail 1935–1937 alustati ka viie ristleja ehitamist.

Juulist 1936 aprillini 1939 toimunud Hispaania kodusõjas Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel toetasid Benito Mussolini Itaalia kuningriik, Saksamaa ja António Salazari juhitud Portugal natsionaliste ning Nõukogude Liit ja Mehhiko vabariiklasi. 1936. aasta novembris sõlmis Saksamaa koos Itaalia kuningriigi ja Jaapaniga NSV Liidu vastase Kominterni-vastane pakti.

Tänu Saksamaa agressiivsele välispoliitikale ning Euroopa suurriikide juhtide järeleandmistele suutis Saksamaa hõivata 1936. aastal uuesti Reini jõe demilitariseeritud tsooni läänes Reinimaal, 1937. aastal liita Saksamaaga sakslastega asustatud Austria Liitriigi lõunas; 1938. aastal liita Müncheni kokkuleppe tulemusel suure protsentuaalse osalusega sakslastega asustatud Sudeedimaa idas. 1939. aasta 15. märtsil okupeerisid Wermachti maaväed seni iseseisvaks jäämud Tšehhoslovakkia, Böömi- ja Määrimaa alad. 28. aprillil 1939 kuulutas A. Hitler Reichstagis kehtetuks Inglise-Saksa mereväeleppe ja Saksa-Poola mittekallaletungilepingu.

1939. aasta 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jääma Poola lääneosa ja Leedu – NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeenia kuningriigile kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.

1939. aasta 1. septembril tungisid Saksamaa väed Poolasse läänest ning koos 17. septembril alanud NSV Liidu vägede pealetungiga Poolale idast vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevust ei alustanud.

• Weimari vabariik
• Natsism
• Anschluß
• Saksa Riik
• Suursaksa Riik

• The Rise and Fall of the Third Reich by William L. Shirer. ISBN 0-671-72868-7
• The Encyclopedia of the Third Reich by Christian Zenter and Friedemann Bedurftig. (1985 by Sudwest Verlag GmbH & co. KG, Munich)
• The Coming of the Third Reich by Richard J. Evans. ISBN 0-14-100975-6
• A Social History of the Third Reich by Richard Grunberger. ISBN 0-14-013675-4
• Cohen, Nobel, Neuschell, Osheim, Roberts, Strauss (2002). Western Civilization The Continuing Experiment (3rd ed.). pp. 961–962. U.S.A: Houghton Mifflin Company. ISBN 0-618-10208-6.

• Rahvussotsialistlik propaganda
• Fotod Kolmandast Reichist ja samad vaated tänapäeval