1936
Aasta
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1932 |
1933 |
1934 |
1935 |
1936
| 1937
| 1938
| 1939
| 1940
| ►
| ►►
1936. aasta (MCMXXXVI) oli 20. sajandi 36. aasta.
Sündmused maailmas
muudaJaanuar
muuda- 1. jaanuar – Türgi valitsus saatis maalt välja 160 Vene valgekaartlast.
- 28. jaanuar – maeti Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser George V.
Veebruar
muuda- 6. veebruar – avati IV taliolümpiamängud Garmisch-Partenkirchenis Saksamaal.
- 16. veebruar – Rotterdamis arreteeriti Artur Sirk.
Märts
muuda- ...
Aprill
muuda- ...
Mai
muuda- ...
Juuni
muuda- ...
Juuli
muuda- 7. juuli – Suurbritannias Vickers-Armstrongi tehastes lasti vette ja said nime Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit.
- 7. juuli – leiutaja Henry Phillips sai patendi ristpeaga kruvidele (isetsentreeruv kruvitüüp) ja vastavale kruvikeerajale.
August
muudaSeptember
muuda- ...
Oktoober
muuda- 6. oktoober – Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
- 23. oktoober – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Leedu presidendile Antanas Smetonale.
November
muuda- 2. november – tööd alustas BBC – British Broadcasting Corporation.
- 30. november – põles maha Londoni 1851. aasta maailmanäituseks ehitatud Kristallpalee.
Detsember
muuda- ...
- 8. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts kirjutas alla rahvahääletuse korraldamise otsusele.
- 9. jaanuar – Sõjaringkonnakohus mõistis kommunist Voldemar Tuberiku 15 aastaks sunnitööle.
- 13. jaanuar – siseminister kinnitas Evangeeliumi Prii Usuühingute Liidu põhikirja.
- 23. jaanuar – siseminister kinnitas Seitsmenda Päeva Adventusuühingute Eesti Liidu põhikirja.
- 23. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olümpiamängudele saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaks Rahvusvahelises Olümpiakomitees Joakim Puhk.[1]
- 25. jaanuar – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32.[1]
- 27. jaanuar – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.
- 30. jaanuar – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Härjapea kanalisatsioonikollektori.
- 1. veebruar – Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks sai Bernhard Rein.[1]
- 2. veebruar – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses toimusid esimest korda maakohas – Kohilas.[1]
- 3. veebruar – Eesti maadlejad Erm Lund ja Peeter Mürk täitsid esimeste tõstjatena Berliini olümpianormi.[1]
- 6. veebruar – algasid Garmisch-Partenkircheni taliolümpiamängud. Eestit esindas viis sportlast.[1]
- 6. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu kaupmeeste esindajad.
- 8. veebruar – toimus esimene K. Pätsi nimeline Tallinna-Valkla-Tallinna teatesuusatamine, kus osales 13 meeskonda; võitis Harju maleva võistkond.[1]
- 9. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Eesti töölisvanemad.
- 16. veebruar – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek, kus muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele ja nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks.[1]
- 17. veebruar – looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste astus ametisse.
- 23.–25. veebruar – toimus rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
- 23. veebruar – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.[1]
- 9. märts – Saksa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 20. märts – lasti käibele esimesed Konstantin Pätsi näopildiga postmargid.
- 1. aprill – Otepää alev sai Otepää linnaks.[2][3]
- 2. aprill – tõstja Arnold Luhaäär täitis Berliini olümpia normi.[1]
- 6. aprill – moodustati piimaühisuste keskliit Võieksport.[4]
- 20. aprill – algasid Meierite Koja nõukogu valimised.
- 22. aprill – siseminister kinnitas Vanausuliste Usuühingute Liidu Eestis põhikirja.
- 26. aprill – toimus rünnakpäev võõrapärasele nimele.
- 26. aprill – Estonia kontserdisaalis toimus aktus, kus võimalikud Berliini olümpiamängudele minejad andsid Johan Laidonerile kui Eesti Olümpiakomitee esimehele piduliku tõotuse.[1]
- 12. mai – Eesti-Läti 10. Kreeka-Rooma maadluse maavõistlus, kus Eesti võitis Lätit 6:1.[1]
- 12. mai – Tallinna Saksa teatris toimus Eesti-Rootsi tõstmisvõistlus, kus Eesti võitis esimest korda Rootsit; seis jäi 3:2.[1]
- 17. mai – toimusid põllumeeste konventide valimised.
- 31. mai – Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler, Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe süstaga teekonda Berliini olümpiamängudele. Nad jõudsid pärale 8. augustil, olles läbinud 2000 km.[1]
- 7. juuni – Soomes Lahtis püstitas kõrgushüppaja Aksel Kuuse Eesti rekordi 1.95; rekord püsis 22 aastat.[1]
- 15. juuni – toimus plahvatus Männiku laskemoona ladudes, kushukkus 60 inimest.[4]
- 19. juuni – Eestis oli esimene raadio otsereportaaž spordivõistluselt: Felix Moor ja Oskar Lõvi kommenteerisid kahepäevast Eesti-Soome maavõistlust kergejõustikus.[1]
- 30. juuni – Leedus toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Ühtlasi jõudis sellelt võistluselt Eestisse esimest korda välismaal tehtud raadioreportaaž.[1]
- 7. juuli – Šotimaal lasti vette tulevased Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit.[4]
- 4. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.[1]
- 9. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.[1]
- 13. august – Kiviõli kaevanduses ja õlitehas algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik.[4]
- 14. august – Tallinnas toimusid Pirita kloostri 500. aastapäeva üritused.[4]
- 20. august – Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 30. august – Järva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaare ausammas.[4]
- 9. september – riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
- 10. september – Ameerika Ühendriikide saadik Arthur B. Lane ja Prantsusmaa saadik Jean Helleu esitasid oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 15. september – avati Tallinna Tehnikainstituut, mille rektoriks sai professor Paul Kogerman.
- 20. september – avati Tallinna lennujaam.
- 26. september – Mart Laagus valiti Kalanduskoja esimeheks.
- 7. oktoober – riigivanem Konstantin Päts asutas Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi.
- 8. oktoober – avati Õpetajate Koda.
- 15. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 100-kroonise pangatähe.
- 15. oktoober – valitsus lõpetas üliõpilaskonna edustuse tegevuse, määrates ühtlasi ametisse üliõpilaskonna kuraatori.[4]
- 23. oktoober – valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Raamatufond põhikirja.
- 23. oktoober – valitsus nimetas Mihkel Hanseni Järva maavalitsuse esimeheks.
- 30. oktoober – neli endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jaan Teemant ja Juhan Kukk) andsid Konstantin Pätsile üle märgukirja, milles nõudsid Rahvuskogu valimiste ärajätmist.
- 6. november – Eesti saadik Johan Leppik esitas oma volitused Itaalia kuningale Vittorio Emanuele III-le.
- 10. november – Helmut Maandi valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate koja esimeheks.
- 24. november – Estonia kontserdisaalis toimus muusik Priit Veebeli eestvõttel esimene džässikontsert.[4]
- 20. detsember – toimusid Käsitööstuskoja valimised.
- Detsembris ilmus Albert Kivika romaan "Nimed marmortahvlil".[4]
- Eestis valmis sel aastal kaks modernset pangamaja: Tallinnas Majaomanike Pank ja Tartus Eesti Panga Tartu osakonna hoone.[4]
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 1936
- 4. jaanuar – Bao Long, Vietnami keiserliku perekonna pea
- 12. jaanuar – Émile Lahoud, Liibanoni poliitik
- 12. jaanuar – Raimonds Pauls, läti helilooja
- 28. jaanuar – Ismail Kadare, albaania kirjanik
- 7. märts – Georges Perec, prantsuse kirjanik
- 10. märts – Sepp Blatter, jalgpalliametnik
- 18. märts – Frederik de Klerk, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
- 19. märts – Ursula Andress, Šveitsi näitleja
- 28. märts – Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik
- 23. aprill – Roy Orbison, ameerika laulja
- 29. aprill – Zubin Mehta, India dirigent
- 3. juuni – Enn Üksti, eesti maletaja
- 7. juuni – Ülo Laumets, eesti korvpallur
- 23. juuni – Richard Bach, USA kirjanik
- 26. juuni – Rein Ellermaa, eesti kergejõustiklane
- 1. august – Yves Saint Laurent, prantsuse moelooja
- 12. august – Heldur Saade, eesti orkestrijuht
- 21. september – Juri Lužkov, Venemaa poliitik
- 26. august – Benedict Anderson, USA politoloog
- 29. august – John McCain, USA poliitik
- 19. september – Al Oerter, USA kettaheitja
- 3. oktoober – Steve Reich, USA helilooja
- 4. oktoober – Hannu Salama, soome kirjanik
- 5. oktoober – Václav Havel, tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik
- 24. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik
- 24. oktoober – Bill Wyman, inglise muusik
- 29. september – Silvio Berlusconi, Itaalia poliitik
- 11. oktoober – Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof
- 31. oktoober – Gavriil Popov, poliitik
- 4. november – Didier Ratsiraka, Madagaskari poliitik
- 9. november – Mihhail Tal, juudi päritolu maletaja
- 15. november – Wolf Biermann, saksa laululooja
- 19. november – Dick Cavett, USA telesaatejuht
- 19. november – Ants Üleoja, Eesti koorijuht
- 21. november – Aleksandr Ginzburg, Vene kirjanik
- 23. november – Mats Traat, eesti kirjanik ja luuletaja
- 12. detsember – Iolanda Balaş, Rumeenia kergejõustiklane, kõrgushüppaja
- 17. detsember – Klaus Kinkel, Saksamaa poliitik
- 30. detsember – Fredrik Skagen, norra kirjanik
- kuupäev teadmata – Tariq Aziz, Iraagi poliitik
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 1936
- 4. jaanuar – Jaan Muna, eesti majandustegelane
- 5. jaanuar – Vassili Oll, endine Uuemõisa vallavanem
- 18. jaanuar – Rudyard Kipling, briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907
- 20. jaanuar – George V, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India keiser
- 26. jaanuar – Aleksei Ossipov, endine Narva linnapea
- 27. veebruar – Ivan Pavlov, vene füsioloog
- 1. märts – Mihhail Kuzmin, vene kirjanik
- 21. märts – Aleksandr Glazunov, vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
- 26. märts – Adolf II, Schaumburg-Lippe vürst
- 4. aprill – Gotthilf Leonhard Masing, baltisaksa keeleteadlane
- 8. mai – Oswald Spengler, saksa filosoof
- 12. juuni – Isidore Weiss, prantsuse kabetaja
- 17. juuni – Julius Seljamaa, Eesti diplomaat
- 28. juuni – Alexander Berkman, vene päritolu kirjanik ja aktivist
- 29. juuli – Johannes Teksal, Eesti sõjaväelane
- 1. august – Louis Blériot, prantsuse lendur ja lennukikonstruktor
- 15. august – Grazia Deledda, itaalia kirjanik, Nobeli laureaat 1926
- 19. august – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja
- 10. detsember – Luigi Pirandello, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1934
- 27. detsember – Heikki Suolahti, soome helilooja
Viited
muuda- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936 (RT 1936, 10, 64)
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242322&img=era0031_005_0000337_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fb00df49fb8ef34384421120ec162c0c Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 235–238
