Mine sisu juurde

Madrid

Vikipedii-späi
Madrid
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Ispanii
Eläjiden lugu (2020) 3,345,894 ristitud
Pind 604,45 km²
Madrid
Pämez' Hose Luis Martines-Al'meida
(kezaku 2019—,
José Luis Martínez-Almeida)
Telefonkod +34−91
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Vn 2006 Madridan kart ezilidnoidenke

Madrid (mugažo ispanijan kelel, virktas [maˈðɾið], sijaline pagin [maˈðr(:)iθ]) om Ispanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Madridan avtonomižen ühthižkundan (se-žo Madridan agj) administrativižeks keskuseks.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 932 kuti arabine Madžirit-lidnuz.

Vl 1085 Al'fonso VI-kunigaz anasti lidnust Rekonkistan aigan. Hätken aigan eländpunkt šingotihe vitkos, sikš miše arabialaižed i ispanijalaižed tehtihe sodad paksus. Vspäi 1561 Madrid om Ispanijan pälidn (Val'jadolidan sijas) da monarhan päolendsija.

Madrid šingotase tegimištol (sen sirdandan ezilidnoihe politikha kacmata), sauvondan, transportteiden, torguindan, opendusen i kul'turan keskuseks. Turizm om znamasine sarak, vl 2018 oli 10 mln matknikoid, pol' tulihe verhiš maišpäi. Finansine keskuz: bazirušoiš lidnas bankad ottas Ispanijan bankingan 72 %, Madridan birž radab vspäi 1831 (IBEX 35-indeks). Tegimišton päsarakod oma bumagan tehmine i poligrafine, energijan tehmine, severz'-se avtotegimid ratas ezilidnoiš. Lidnan kogosüdäiprodukt saihe 125 mlrd evrod vl 2011, ezilidnoidenke 220 mlrd evrod vl 2017 (€33,800 ühthe henghe). Holitišed ottas KSP:n 86 %, niiden kesken oma ülemba kirjutadud, biznesholitišed, projektiruind, tehnine abu, tedoidused.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Pirenejan pol'saren keskuzpalas, penen Mansanares-jogen randoil (isp.: Río Manzanares 92 km pitte, Taho-jogen bassein), 667 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Veden enamba pol't tuleb lidnan vedenveimihe vezivaradimišpäi Lozoi-jogel (isp. Lozoya, Taho-jogen bassein mugažo) korktoiš mägiš.

Klimat om kuiv kontinentaline, päivoikaz vodes läbi. Keza om räk, tal'vel lumilanktendad oleldas paksus. Voden keskmäine lämuz om +15,1 C°, kezakun-sügüz'kun +20,9..+25,6 C°, tal'vkun-uhokun +6,3..+7,9 C°. Ekstremumad oma −10,1 C° (viluku) i +40,7 C° (kezaku-eloku). Kezaaigan minimum om +4,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +22,0 C°. Voib panda halad päiči semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +0,6 C°). Paneb sadegid 421 mm vodes, enamba semendkus (50 mm) i redukus-tal'vkus (51..60 mm kus), vähemba heinkus-elokus (10..12 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 38..44 % röunoiš kezakus-elokus, 71..74 % kül'mkus-vilukus.

Madridan rajonad (2007)

Madrid jagase 21 lidnrajonaks (isp.: distrito), ned alajagasoiš 131 administrativižeks ümbrikoks (barrio:ks).

Edeline lidnan pämez' (Area Metropolitan-komarkan al'kal'd) om Manuela Karmena (kezaku 2015 — kezaku 2019, Manuela Carmena Castrillo).

Vn 2011 Ispanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 198 645 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 6,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas — Madridan avtonomižes ühthižkundas 8028 km² pindal (vn 2016 andmused). Lidnan ristitišt oli polenenu vähän 1980-nzil i 1990-nzil vozil ezilidnoiden šingotesen tagut. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 3 223 334 eläjad.

Immigrantad ottiba 10,2% lidnan ristitištos vl 2015, heiden kaikiš suremb lugu sirdi Suviamerikan maišpäi.

Eläjiden enambuz om katolikad.

Metro, tramvai, lidnelektrojonused (isp.: Cercanías Madrid, ühesa C-jonod, 90 stancijad, 578 km raudted), avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1919 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2021 kaik oli 13 jonod, 289 stancijad, 293 km raudted).

Kuz' kiruhted augotasoiš lidnas i lähttas radialižikš, severz'-se ümbärteid ühtenzoittas niid. Kaks' päraudtestancijad om lidnas: Atoča (suvited) i Čamartin (pohjoižted).

Rahvahidenkeskeine civiline Madrid-Barahas-lendimport[1] ezmäižen Adol'fo Suares-päministran nimed (MAD / LEMD, 57,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 14 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan i Suviamerikan äjihe maihe, Pohjoižen Afrikan i Keskmäižen Päivnouzmman arabižihe maihe, mugažo Ispanijadme.

  1. Madrid-Barahas-lendimportan sait (madrid-barajas.com). (isp.) (angl.)



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs