Litr
Litr (franc.: litre latinan litra-sanaspäi «mülün mär») om mülün märičendühtnik. Se ei mülü rahvahidenkeskeižen SI-sisteman päižhe seičemehe märičendühtnikha, no om sidodud sen sisteman kubine metr-ühtnikha: tuha litrad om kubižhe metrha tazostadud tarkoikti. Rahvahidenkeskeine znamoičend om L i ℓ (prevaliruidas), mugažo l (ümbärtas paksus toižihe simvolihe pojavuden tagut)[1].
Märhapanendan istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Vl 1793 Francijan Tazovaldkundan konvent vahvišti litrad ühteks muga nimitadud «Tazovaldkundaližiš märičendühtnikoišpäi», märhapanihe kut üks' kubine decimetr[2].
- Vl 1879 Rahvahidenkeskeine Märiden da veskoiden komitet vahvišti litran märhapanendad kut üks' kubine decimetr i oti «l»-znamad oficialižeks simvolaks sen täht.
- Vl 1901 koumanz' Päkonferencii märiš da veskoiš vahvišti litran märhapanendad kut mülü, kudambad veden üks' kilogramm otab kaikiš korktemban ninevuden lämudel (+3,98 C°) i üks' atmosfer painudel. Sen rezul'tataks litr kändihe läz 1,000028 kubišt decimetrad znamoičendha tazostadud[2].
- Vl 1964 kaks'toštkümnenden Päkonferencijan märiš da veskoiš aigan litr om märhapandud enččikš tošti kut üks' kubine decimetr (1 dm³), toižin sanoin metran tarkoiktan märan kal't.
Ühtnikad litran alusel
[vajehta | vajehtada lähtetekst]1 litr = 1 dm³ = 10−3 m³ = 1000 sm³. Sätas ližaühtnikoid litran alusel SI-sisteman standartižiden prefiksoiden abul.
| Suruz | Märičendühtnik | Znam | Ozutez | Suruz | Märičendühtnik | Znam | Ozutez | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 101 | dekalitr | dal, daℓ, daL | kümne kubišt decimetrad | 10−1 | decilitr | dl, dℓ, ㎗, dL | sada kubišt santimetrad | |
| 102 | gektolitr | gl, gℓ, gL / hl, hℓ, hL | sada kubišt decimetrad | 10−2 | santilitr | sl, sℓ, sL / cl, cℓ, cL | kümne kubišt santimetrad | |
| 103 | kilolitr | kl, kℓ, ㎘, kL | üks' kubine metr | 10−3 | millilitr | ml, mℓ, ㎖, mL | üks' kubine santimetr | |
| 106 | megalitr | Ml, Mℓ, ML | tuha kubišt metrad | 10−6 | mikrolitr | µl, µℓ, ㎕, µL | üks' kubine millimetr | |
| 109 | gigalitr | Gl, Gℓ, GL | million kubišt metrad | 10−9 | nanolitr | nl, nℓ, nL | million kubišt mikrometrad | |
| 1012 | teralitr | Tl, Tℓ, TL | üks' kubine kilometr | 10−12 | pikolitr | pl, pℓ, pL | tuha kubišt mikrometrad | |
| 1015 | petalitr | Pl, Pℓ, PL | tuha kubišt kilometrad | 10−15 | femtolitr | fl, fℓ, fL | üks' kubine mikrometr | |
| 1018 | eksalitr | El, Eℓ, EL | million kubišt kilometrad | 10−18 | attolitr | al, aℓ, aL | million kubišt nanometrad | |
| 1021 | zettalitr | Zl, Zℓ, ZL | üks' kubine megametr | 10−21 | zeptolitr | zl, zℓ, zL | tuha kubišt nanometrad | |
| 1024 | iottalitr | Il, Iℓ, IL / Yl, Yℓ, YL | tuha kubišt megametrad | 10−24 | joktolitr | jl, jℓ, jL / yl, yℓ, yL | üks' kubine nanometr |
Dekalitr kävutase sömtegimištos, üks' konor' 20 pol'litran butulkanke mülütab nozoluden mugošt lugumärad. Millilitr om levitadud avaros medicinas i tehnikan erazvuiččiš sarakoiš.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ The International System of Units (SI, Rahvahidenkeskeine märičendühtnikoiden sistem), 8. pästand. Lehtik nomer 8 bipm.org-saital. (PDF). — Rahvahidenkeskeine Märiden da veskoiden büro, 2006. 186 lpp.. — Lp. 124. (fr.) (angl.) ISBN 92-822-2213-6.
- ↑ 2,0 2,1 Märičendühtnikoiden vajehnik — Volume, Capacity (Mülü) cleavebooks.co.uk-saital. (angl.)
 |
Litr Vikiaitas |