Tampere

Tampere
Tampere
Tammerfors
Tampere Näsinneula päält kaiaq
Riik: Soomõ
Suurus: 716 km²
Elänikke: 252 872 (21.10.2023)
koordinaadiq: 61°30′ N 23°46′ E
Kon Tampere Soomõn om

Tampere (roodsi keelenTammerfors) om Soomõ liin Näsijärve ja Pyhäjärve veeren. Rahvaarvo poolõst om Tampere Soomõ kolmas kõgõ suurõmb liin, sääl elli 2023. aastaga põimukuun 252 872 inemist^[1].

Tarto om Tampere sõbraliin.

Tampere pindala om 689,59 ruutkilomiitret, minkast maad om 524,89 ruutkilomiitret ja vett 164,70 ruutkilomiitret. Tampere kõgõ põh'apoolitsõmb kotus om Teisko Vankavii man, kõgõ lõunõpoolitsõmb Hervantajärve õdagutipun, hummogupoolitsõmb Teisko Paalijärve lõunõhummogunukan ja õdagupoolitsõmb Haukijärve lõunõhummogunukan.

Tampere kõgõ korgõmb kotus om Teisko Kaanaan. Koskelankorkea om 211 miitret merepinnast. Kõgõ madalamb kotus om Pyhäjärve suurõnsügävän Pyynigi saari lõunõosan. Tuu om 32 miitret merepinnast.

Tamperen om nii 160 järve. Noist kats kolmandatjako ei olõq suurõmbaq ku kümme hektääri. Päält 50 hektääri suuruisi järvi om nii kümme protsenti. Kõgõ suurõmbaq järveq ommaq Näsijärvi ja Pyhäjärvi. Näsijärvi om Soomõ 16. kõgõ suurõmb järv, taa om 44 kilomiitret pikk.

Näsijärve ja Pyhäjärve vaihõl om nii 5 400 – 6 900 aastakka tagasi sündünüq Tammerkosk, miä tegüsi Pyynikinharju kõgõ madalampa kotussõhe.

Tõõsõq tähtsämbäq Tampere järveq ommaq 145 hektääri lag'a Särkijärvi, 142 hektäärine Kaukajärvi, 83 hektäärine Hervantajärvi, 64 hektäärine Iidesjärvi ja 63 hektäärine Tohloppi.

Velaattajärvi om kõgõ suurõmb järv, miä om tervehnä Tamperen.

Tampere ilmastu vai kliima om päämädselt mandrilinõ, a suurõq järveq toovaq sinnäq ka mereliidsi mõotuisi. Tuul puhk inämbüisi lõunõst ja lõunõõdagust. Golfi vuulusõ mõol om Tampere ilmastu veidikese lämmämb ku muial maailman sama lakjuskraadi pääl.

Tampere kõgõ lämmämb kuu om hainakuu, keskmäne temperatuur om sis nii 16,0 kraati. Radokuu keskmäne om -7,3 kraati.

Näsijärvi om talvõl ijätünüq keskmädselt 140 päivä.

Tampere om pruuvnuq 2010. aastist pääle inemiisile hüvvi jalgratta- ja jalgteid tetäq. Jalgrattaga om naidõ aastidõ joosul naanuq sõitma rohkõmb inemiisi ku liina inemiisi mano om tulnuq. Egä aastaga kasus jalgrattaga sõitjidõ arv nii 2 protsenti.

Tampere om mitmõ Lõunõ-Hummogu-Soomõ liina vaihõl ja säält om mitmõhe tõistõ liina lühüq tii. Ümbre liina om tsõõrmaantii, midä müüdä lätväq riigitiiq 3 (E12) ja 9 (E63). Paasikivi–Kekkosentie (riigitii 12) lätt Tampere keskliina alt läbi tunnõli. Tõõsõq tähtsämbäq tiiq ommaq Vaasantie (riigitii 65), Nokia kipõtii (riigitii 12), Teiskontie (riigitii 12) ja E12 (riigitii 3) jakk (ütehüstii 3495). E12-d piten lätt Helsingihe Soomõ kõgõ pikemb kipõtii. Tamperen om ka Soomõ ainukõnõ nelä erä korgusõga tiirist E12 ja E63 ristin.

Tamperen tetäs nii 60 protsenti kõigist liikmiisist massinaga. 2019. aastaga lõpun oll' Tamperen 105 169 sõidoriista, minkast inemiisi erämassinit oll' 95 171.

Tamperelt saat rongiga ekkä suunda minnäq, Tampere om üts Soomõ tihhembist raudtiisõlmõst. Tampere raudtiijaama tulõ ja säält lätt egä päiv nii 150 rongi, minka sõit egä aastaga katõsa mill'onat inemist. Tamperest lätväq vällä Tampere–Pori raudtii, Tampere–Seinäjoki-raudtii, Tampere–Haapamäki-raudtii ja Riihimäki–Tampere-raudtii.

Tampere linnuliiklus käü rahvidõvaihõlidsõn Tampere-Pirkkala linnujaaman.

1. ↑ Rahvaarv kuiõ perrä 2023M08* Tilastokeskus. Pruugit 21.10.2023. (soomõ keelen)

Tampere liina kodoleht (soomõ keelen)