Jump to content

White House Nazareth

Iwde to Wikipedia

Juulirde Daneere

White House Nazareth
mansion, civic building, tourist attraction, presidential palace
YemreWhite House Complex Taƴto
Golle imaaɗe18. century Taƴto
Has useofficial residence Taƴto
LesdinkeejumWhite House Taƴto
DuungalNorth America Taƴto
LesdiDowlaaji Dentuɗi Taƴto
Nder laamooreWashington, D.C. Taƴto
Located on streetPennsylvania Avenue Taƴto
LocationNorthwest Taƴto
Jonde kwa'odineto38°53′52″N 77°2′12″W Taƴto
Owned byFederal Government of the United States Taƴto
Significant eventBurning of Washington, reconstruction Taƴto
Inspired byLeinster House, Château de Rastignac Taƴto
Colorwhite Taƴto
OperatorNational Park Service Taƴto
ArchitectJames Hoban Taƴto
Architectural styleNeoclassical architecture Taƴto
Date of official opening1 Jolal 1800 Taƴto
OccupantPresident of the United States, first family of the United States Taƴto
Has facilitybathroom, elevator Taƴto
Heritage designationNational Historic Landmark, District of Columbia Inventory of Historic Sites Taƴto
Street address1600 Pennsylvania Avenue NW, Washington, DC 20500 Taƴto
Postal code20500 Taƴto
Phone number+1-202-456-1414, +1-202-456-1111 Taƴto
Laawol ngol laamu anndanihttps://www.whitehouse.gov Taƴto
Official blog URLhttps://www.whitehouse.gov/articles/ Taƴto
Has characteristicbuilt using slave labor Taƴto
State of usein use Taƴto
TDD number+1-202-456-6213 Taƴto
Official shop URLhttps://www.whitehousegiftshop.com Taƴto
Contact page URLhttps://www.whitehouse.gov/contact/ Taƴto
Category for the interior of the itemCategory:Interior of the White House Taƴto
Category for the view from the itemCategory:Views from the White House Taƴto
Map

(Aarabeere:المسجد الأبيض, Al-Masjid Al-Abyad; Ebere: המסגד המסגד הלבן, HaMisgad HaLavan) ko juulirde nde jamaanu Ottomaan en woni e nder Naasaara, Isra'iila.[1]  Nde woni ko e Harat Alghama walla "Quarter Juulirde" e nder caka luumo ɓooyngo Naasaret.[2]  Minaret jumaa oo ina waɗi sifaa pencil,[2] koɗorɗe daneeje, e mbaydi ɓaleeri e dome ko yeru mahdi Ottomaan ndi heewi taweede e nder wuro ngoo fof.  Daartol e jeyi

[waylu iwdi]

Pewnugol juulirde ndee ko laamɗo Misra biyeteeɗo Suleymaan Pasha al-Adil, rokki ɗum kaalis e nder feccere sakkitiinde e teeminannde sappo e jeetatiire, ko komisinaajo mawɗo Naasaret, hono Sheek Abdullaah al-Fahoum, ardii ɗum.[1]  Nde mahiraa ko hakkunde 1804 e 1808. Sheek Abdullaah rokkaama hoolaare mayre e mbaadi waqf ;  o ardii juulirde nde haa o maayi e hitaande 1815.[1]  Yannge makko ina woni e nder galle jumaa oo.[2]

Caggal maayde Sheek Abdullaah, njuɓɓudi golle juulirde ndee waɗtaa e juuɗe Sheek Amin al-Fahoum.[2]  Hannde, juulirde ndee ina jokki e wonde e nder waqf galle al-Fahoum, tawi ina jeyaa heen kadi khan pasha to laawol Casa Nova.[1]  Ko gooto e iwdi Sheek Abdullaah, hono ʾAtif al-Fahoum ardii nde.[1]

Juulirde Daneere Naasaret nde Sheek Abdullaah mahi nde ngam mawninde laamu gonnooɗo guwerneer Ottomaan, Jazzar Pasha, gardinooɗo Suleymaan Pasha.  Sheek Abdullaah suɓii "daneejo" ngam hollirde jamaanu keso laaɓɗo, annoore, e jam ngam weltinde hakkunde diineeji Nasaratu.[2]

Kuutoragol renndo

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

[waylu iwdi]

Ñalnde kala, hakkunde 100 e 200 neɗɗo ina tawtoree juulde kikiiɗe e kikiiɗe, tawa kadi ko 2 000 haa 3 000 neɗɗo tawtortee juulde ñalnde aset.[1]

Juulirde nden ɗon huuwa ummaatoore juulɓe Nazareth ngam hokkugo sukaaɓe worɓe janngirde diina nden boo ɗon wallita "scout troop" juulɓe, nde 400 sukaaɓe worɓe e rewɓe ɓe duuɓi maɓɓe jeenay e ko ɓuri ɗum ɗon tawtora.[1]  Kadi ina waɗi musee ina waɗi kollirɗe kollitooje daartol Naasaret ɓooyngol.[3]

Galle Ƴeew kadi

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

[waylu iwdi]

Lislaam e nder Israayiil

[waylu iwdi]

^ Juppude haa:a b c d e f g Caad F. Emmett (1995).  Ko caggal Basilika: Kerecee’en e juulɓe to Naasaret.  Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Chicago.  136 haa 138.  ISBN 0-226-20711-0.

^ Juppu haa:a b c d e "Naasaret: nokku juulirde".  Yiytu Israayiil.  Mooftaa ko e asli mum ñalnde 3 marse 2016. Heɓtinaama ñalnde 1 lewru Duujal 2007.

^ "Galili:Naasaret".  MiijoIsraayiil.com.  Mooftaa ko e asli mum ñalnde 25 noowammbar 2007. Ƴeewtaa ko ñalnde 1 desaambar 2007.