Tuumarelv

Tuumarelv on tuumaenergia kasutamisel põhinev suure mõjujõuga relv.

Tegemist on massihävitusrelvaga, millega on lähedased kogemused Hiroshima ja Nagasaki linnadel Jaapanis.

• Vaadates maailma tervikuna, pole suundumus aastakümneid olnud mitte anarhia suunas vaid orjanduse taaskehtestamise suunas. Me võime olla teel mitte üleüldise kollapsi suunas, vaid kohutavalt stabiilse ajastu suunas - sellise nagu see oli antiikaja orjanduslikes impeeriumites. Palju on arutatud James Burnhami teooria üle, kuid üksnes vähesed on arvestanud selle ideoloogiliste mõjudega — see on taoline maailmavaade, taolised uskumused ja taoline sotsiaalne korraldus, mis valitseksid tõenäoliselt riigis, mis oli ühtaegu nii vallutamatu kui ka alalises "külmas sõjas" oma naabritega.

Kui aatompomm oleks midagi nii odavat ning lihtsalt toodetavat nagu jalgratas või äratuskell, siis oleks see meid viinud tagasi barbaarsusesse, või oleks hoopis tähendanud riikliku suveräänsuse lõppu ning viinud tugevalt tsentraliseeritud politseiriigi kehtestamini. Kui aatompomm on aga hoopis haruldane ning kulukas ese — milline ta praegu tundubki olevat —, ning mida on sama keerukas valmistada kui lahingulaeva, siis pigem lõpetab see laiaulatuslikud sõjad pikendades lõputult "rahu, mis pole rahu" seisundit.

• • Looking at the world as a whole, the drift for many decades has been not towards anarchy but towards the reimposition of slavery. We may be heading not for general breakdown but for an epoch as horribly stable as the slave empires of antiquity. James Burnham's theory has been much discussed, but few people have yet considered its ideological implications — that is, the kind of world-view, the kind of beliefs, and the social structure that would probably prevail in a state which was at once unconquerable and in a permanent state of "cold war" with its neighbors.
    Had the atomic bomb turned out to be something as cheap and easily manufactured as a bicycle or an alarm clock, it might well have plunged us back into barbarism, but it might, on the other hand, have meant the end of national sovereignty and of the highly-centralised police state. If, as seems to be the case, it is a rare and costly object as difficult to produce as a battleship, it is likelier to put an end to large-scale wars at the cost of prolonging indefinitely a "peace that is no peace."
• George Orwell, "You and the Atom Bomb", Tribune (19. oktoober 1945). Cit. via: Sonia Orwell, Ian Angus, "George Orwell: The Collected Essays, Journalism & Letters, Volume 4: In Front of Your Nose 1946–1950", 2000, lk 9
  • Väljendi "külm sõda" (cold war) esmakordne dokumenteeritud kasutus.

• Vastassuunast, Karabassi tapivanglast tulijad tõid kuuldusi, et seal riputatakse juba välja lendlehti: "Kaua me kannatame!" Me kütsime üksteist selles meeleolus üles, ja kui meid, haudunud ja higistavat liha, tambiti ja topiti palavas Omski öös vangiautosse, siis me karjusime valvuritele auto sisemusest: "Oodake, raisad!" Küll Truman teile näitab! Viskab teile aatompommi vastu pead!" Ja valvurid vaikisid arglikult. Ka neile tajutavalt kasvas meie surve ja, nagu me tajusime, meie tõde. Ja me olime nii tülpinud tõde taga nõudmast, et meil polnud kahju ka ise koos timukatega ühe ja sama pommi läbi tuhaks põleda. Me olime selles äärmuslikus seisundis, kus pole midagi kaotada.
  • Aleksandr Solženitsõn, "Gulagi arhipelaag", V osa "Sunnitöö", 1990, lk 41

• Dinosaurused kadusid, sest nad ei suutnud kohaneda muutuva keskkonnaga. Meie kaome, kui me ei suuda kohaneda keskkonnaga, mis hõlmab nüüd kosmoselaevu, arvuteid - ja termotuumarelvi.
  • Arthur C. Clarke, eessõna raamatule "The Collected Stories" (juuni 2000)

• Ütleme, et kasvab üks hiiglama suur puu, vana tamm. Seal üleval on kõik need tulemused – kuskil kõrgel on aatomipomm, mis pole kättesaadav igaühele, vaid ainult suurriikidele. Ja all maa peal kõnnivad kõik need, kelle taskud on raha täis. Isegi need, kes tahaksid olla innovaatilised ja teadustulemusi rakendada, ei aima täpselt, mis seal üleval puu otsas toimub. See, kes teab, istub puu otsas, oma oksaharu peal, ja see, kellel on raha, kõnnib maas. Vaat seda vahet tuleb vähendada ja see ei ole Eestis sugugi hästi õnnestunud.
  • Enn Tõugu, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019, lk 77

• Sõjapidamise õigusreeglite juurde kuuluvad ka teatud relvi keelavad või nende kasutamisele erilisi reegleid seadvad lepingud. Kõige tuntumad on reeglid tuumarelvade kohta. Sellel teemal on otsene seos kosmosega, kuna esimesed olulised piirangud keelustasid tuumarelvade katsetamise atmosfääris, avakosmoses ja vee all 1963. aasta lepinguga (sisuliselt asendati see 1996. aastal laialdasema keeluga). Samal ajal kui arutati esimest konventsiooni, võttis ÜRO Peaassamblee NL-i ja USA avalduste põhjal vastu resolutsiooni sisuga, et kosmosesse ei tohi paigutada tuumarelvi või muud liiki massihävitusrelvi kandvaid objekte.
  • Katrin Nyman-Metcalf, "Kosmos – lähituleviku sõjatander?", Vikerkaar 9/2021

• Mäletan, et umbes kuue nädala eest hakkas Venemaa ähvardama taktikalise tuumasõja võimalikkusega. See oli vist Prantsusmaa kindralstaabi juht, kes ütles: Venemaal on tuumarelvad, Prantsusmaal on ka tuumarelvad ja meie omad on töökorras. Ma arvan, et see oli väga hea vastus. USA-l on ka tuumarelvad. Venemaa püüab meid hirmutada. Meie ei tohi karta.

Endine president Medvedev ütleb palju igasuguseid asju. Ma arvan, et oleks viga selliste Venemaa ähvarduste peale taganemisjuttu rääkida. Hruštšov tavatses ka samamoodi rääkida. Pidagem meeles, et see on standardne nõukogude jutupunkt, mida nüüd taaskasutatakse.

• Daniel Fried, intervjuu: Arp Müller, "USA veterandiplomaat: Venemaa vastutab ise oma läbikukkumiste eest", ERR, 13.05.2022

• Küsimus on selles, et maailm peab mõistma, et Putin šantažeerib tuumarelvaga. Et kui keegi läheb Ukrainale appi, alustab ta tuumasõda. See on kohutav.
  • Serhi Stahhovski, intervjuu: "Relva haaranud Ukraina tipptennisist: Vene väed lihtsalt tapavad ja vägistavad inimesi", Postimees, 23. märts 2022

• Juhan Viiding, "* memm kinkis mulle karabiini", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 48