Mine sisu juurde

Kasutaja:Ehitaja

Allikas: Vikitsitaadid

For anyone interested in a general introduction to the Estonian Wikiquote project: Kasutaja:Ehitaja/State of Estonian Wikiquote (August 4, 2024)

Päevapakkumised

[muuda]

Nädalapakkumised

[muuda]

Kuustatistika ja muu statistika

[muuda]

Naiskunstnikud

[muuda]

Sünnid kuude kaupa

[muuda]

Bibliograafiad

[muuda]

Pudi

[muuda]

Pakilised tööd (aegunud)

[muuda]

Ehk tasuks võtta prantslaste eeskujul kasutusele mingi tähis, mis ütleks, et antud tsitaat on tõlgitud just nimelt siin Vikitsitaatides ja selle tarbeks. (Parem on panna märge tsitaadi, mitte teose ega lehe juurde, kuna muidu tekib segadus, kui keegi peaks sinna midagi lisama.) See on kasulik, et eristada juhtumeid, kus tõlkijat ega allikat lihtsalt mainitud pole, juhtumeist, kus on kindlalt teada, et tsitaadi tõlge on vaba. Võimalik, et kõige parem lahendus oleks mall, mis ütleks seda lühidalt ja lakooniliselt, ning kust viiks link lehele, kus on natuke pikemalt öeldud, mida tähendab algupärase tõlke avaldamine Vikitsitaatides tõlkija ja tõlke kasutaja jaoks. (Lühidalt: 1) tõlge avaldatakse CC 3.0 all, nagu ütleb Tsitaatide veebi läbiv jalus, mis jätab kasutuse täielikult vabaks - erinevalt muudest tsitaatidest, mille avaldamine ja vabakasutus on ka pärast Vikitsitaatides avaldamist piiratud tsiteerimiserandiga selles ulatuses, nagu see avaldamisriigis, kasutamisriigis ja kasutaja koduriigis kehtib; 2) litsents kohustab kasutajat viitama allikale ja autorile, milleks on Vikitsitaadid (võimalik on asendada viide lingiga) ja tõlkija nimi, kui see on tõlkele lisatud, sellisel kujul, nagu see on lisatud (ilmselt võib võtta standardiks levinud praktikad Vikipeediale viitamisel, kus viisakamad allikad otsivad nt artiklite kaasautorid ajaloost üles ja loetlevad, ent enamik seda ei tee ning kohustuslikuks peetakse autori (kasutaja)nimele viitamist üksnes juhul, kui see kasutatava osa, nt artikli või foto juures otseselt nimetatud on); 3) nii nagu on levinud viimasel ajal fotograafide mainimine, võib tõlkija lisada tsitaadi tõlkele oma nime, aga siiani ma pole näinud, et see üheski tsitaadiprojektis tavaks oleks (samas ei näe ma otseselt põhjust, miks seda peaks keelama, ega oska näidata ühelegi reeglile, mis seda praegu keelaks - Vikipeediale sisu lisamisel kehtib kasutaja vastutus, seega ka autorsus).) Malli nimi ja sõnastus peavad olema aga hoolikalt läbimõeldud, et ei juhtuks jälle nii, et malli nimi ei seostu kellelegi millegagi või mõjub hoopis eksitavalt (nt VabaTõlge, VõtaSiit, MinaTegin). (Mida, muide, peaks tegema, kui tsitaat pärineb teisest vikiprojektist, nt Vikipeediast, nii et ei saa väita, nagu tõlge oleks tehtud Vikitsitaatides ja Vt jaoks, ei oska ma praegu öelda.)

Üldse oleks mõistlik läbi mõelda, milliseid nõudeid edasitsiteerijatele eri juhtudel esitatakse: kuidas peab Vikitsitaatidele viitama, kas tõlkimata tsitaati võttes üldse peab (siis ei ole siin ju mingit loomingulist panust, väljavõte ei ole teos; äärmisel juhul saaks rääkida andmebaasi ja kogumiku koostaja õigusest, kui tsiteeritakse tervet lehte või mitut, nii et kopeeritakse valikut) ja kas tsitaadi muutmise korral (milleks CC õiguse annab) peaks seda ütlema.

Nagu eespool öeldud: Kasutaja:Ehitaja/Probleemsed artiklid.

Põhimõtted ja tööplaan

[muuda]

Vikitsitaatide sisu koosneb tsitaatidest, mis on väljavõtted kirjalikest tekstidest. Pilte ning audio-videomaterjale saab kasutada illustreeriva materjalina, kuid need ei moodusta põhisisu. Teoreetiliselt kõneldakse tsitaatidest ka teistes kunstides peale kirjanduse - filmis, maalis, fotograafias... -, kuid Vikitsitaadid siiani neid ei hõlma.

Põhiliselt on igas Vikitsitaatide keeleversioonis omakeelsed tsitaadid, kuid mitte ainult. Vahel esitatakse tõlketsitaatide juures ka algkeelne tekst. Vahel on toodud ära puhtvõõrkeelseid tsitaate, mis ongi sellistena käibel. Vahel esineb võõrkeelseid fraase ka teiste rahvaste vanasõnade loendites. Viimased kaks rühma tuleks siiski alati varustada tõlkega.

Mil määral peaks püüdma kujundada Vikitsitaate haridusprojektiks? Siin on mitu võimalikku aspekti: (üli)õpilaste osalus töös, hariduslikud kriteeriumid sisu valikul, vormistamisel ja liigitamisel, hariduslike abivahendite või projektilehtede loomine, hariduse vajadustele vastavate juhendite kirjutamine (nt viitamiseks)...

Sisuliigitus: kategooriad ja loendid

[muuda]

Põhimõtteline juurkategooriate süsteem on kujundatud: isikud (peamiselt autorid), teosed, teemad.

Autorite sortimisel kategooriatesse on läbiv süsteem kaardistus kahel koordinaatteljel: tegevusala ja riik. Eesti kirjanik, Läti poliitik, Vatikani inimene. Tundub üldjoontes töötavat.

Loendeid ei ole veel korrastada jõudnud. Ilmselt saab teha isikute, teoste ja teemade loendid (ja need omakorda kategooriasse ja n-ö juurloenditesse). Lahku võiks tõsta kohanimed, kas veel midagi? ajapikku ehk, analoogselt Vikipeediaga, Eesti ja välismaa autorid, teosed ja kohad, ilmselt ka teosed liikide kaupa (filmid, telesaated, kirjandusteosed, rahvaluuleteosed; kas muusikateoseid tuleks loendites ja kategooriates kirjandusteostest eristada?). Loendid tahavad aktiivsemat ülalpidamist, seepärast oleks ma nendega pigem kokkuhoidlik.

Teoste liigitamisega kunstiliikide ja žanride kaupa ei tohiks väga suurt probleemi tekkida, põhimõtteline loogika on ilmne.

Samas: kuidas teemasid mõistlikult süstematiseerida, pole aimugi. Ma ei ole jõudnud teisi keeleversioone küllalt uurida, esimese hooga nad väga head ja selget muljet ei jäta. Mis oleks hea ontoloogia? Dewey? Wikidata? Kumbki pole otseselt selle projekti jaoks loodud ega kohandu väga hästi.

Ristkasutus/dubleerimine

[muuda]

Mõnes mõttes oleks loogiline, kui tsitaat asuks kolmes kohas ehk oleks n-ö kaardistatud kolmel teljel: autor, allikas, teema. Küsimus on, kui suures osas on mõtet sisu dubleerimisel. Vikitehnika ei võimaldada pidada pelgalt üht märksõnastatud kirjet, mis siis päringu korral automaatselt välja hüppab, seega tuleb ikkagi dubleerida käsitsi (kui üldse).

Lausaline dubleerimine tundub liiast, dubleerimise keeld ka. Aga kui me tahame, et uutel tulijatel oleks selge arusaam, kus on mõistlik piir, siis peaks need, kel on rohkem kogemusi ja laiem pilt silme ees, mingid piirid kokku leppima ning need juhendisse kirja panema.

Teistsuguse dubleerimise küsimus tekib seoses tõlketekstidega. Mõnegi teose puhul võib olla mõistlik esitada tsitaadid eri tõlgetes, sest võrdlus on kõnekas ja lugejatele huvipakkuv - nt "Hamleti" eri tõlked. Küll aga tuleb kaaluda, mis ulatuses on see õigustatud, samuti n-ö kohapealne ületõlkimine (uue tõlke tegemine Vikitsitaatide jaoks, kui olemasolev eestikeelne tõlge on aegunud, ei ole kättesaadav vms).

Valik

[muuda]

Tähelepanuväärsuse küsimus võtab tsitaatides täiesti uue kuju. Kas tsiteerima peaks ainult seda, mis on kuskil juba tsiteeritud? Ma ei arva, et see peaks tingimata just nii olema, kui kirjakoht on algselt avalikustatud või ilmunud tervikteoses. Ja siin on võimalik anda lendsõnale laiem kontekst.

Osa tsitaate võiks kahtlemata tulla siia seetõttu, et nad on käibel. Meil on võimalus pakkuda inimestele korralikke viiteid, tõlkeid ja allikaid.

Osa võiks valida ka selle järgi, et need on sisuliselt asjakohased. Näiteks kui mingi valdkonna olulise spetsialistiga ilmub intervjuu, saab teha sealt väljavõtteid, mis tema valdkonda kajastavad ja iseloomustavad.

Samas võiks panna kirja mingi reegli, mille alusel saaks välistada, et projekt külvatakse üle kildudega, mille autor on Juku 3.b klassist.

Kui kellegi tsitaat on kirjas monumendil või hauakivil, võiks see iseenesest olla piisav tähelepanuväärsus. Kui selle kohta on pilttõend, võiks sellised pildid ja tekstilise selgituse ka vastavasse artiklisse lisada - need on olulised metaandmed.

Kindlasti tuleb olla selektiivne allika piires ehk mitte jagada kogu tervikteksti tsitaatideks. Kuigi lühikese ja tugeva teksti puhul see kiusatus tekib ja on raske öelda, mis tuleks siis välja jätta.

Mil määral võiks valik olla pedagoogiline? Ilmselt ei teeks halba, kui (muuhulgas) võtta ette koolikursustes mainitud autorite ja teemade (kirjanikud, ajaloolised tegelased, kirjandusteosed, ajaloosündmused, loodusteaduste ja matemaatika põhimõisted) süsteemne katmine.

Veel üks valikuprobleem on hüperkanoniseerimine: analoogkultuuri teisendamisel digikultuuriks saavad kaanonisse kuuluvad autorid ja teosed tavaliselt ülevõimenduse. Kõik kohad on täis William Shakespeare'i, väga vähe on Eha Lättemäed. Meil tasuks seda silmas pidada ja püüda hoida tasakaalu nii, et kaanon oleks esindatud, kuid me pööraks rohkem tähelepanu sellele, mida kõik muud kohad täis ei ole, näiteks Eesti naisautoritele, murdetekstidele, mujalt maailmast aga autoritele, kes võiks olla meie kontekstis olulised ja keda näiteks seni tõlgitud pole.

Seosed teiste projektidega

[muuda]

Kus võimalik, võiks linkida Vikipeedia artiklile ja tagasi. Teemalehtede puhul on see pisut vaieldav, eriti kui Vikitsitaatides on tegu laiema teemaga, millele vastab mitu artiklit Vikipeedias.

Kui tsiteeritav tekst on Vikitekstides, võiks linkida sinna.

Kas Vikitsitaatide teemalehti oleks mõtet linkida Vikisõnastikku?

Mida teha, kui mingi fraasi kohta on olemas Vikipeedia artikkel? Kas me peaks jätma üksikute tsitaatide kohta käiva info peamiselt Vikipeediasse ja viitama sinna, et sisu ei hakataks dubleerima? Näib mõistlik.

Kas Vikipeedia artiklitest, kus on pikemad tsitaadiloendid, peaks tsitaadid siia üle tooma ja artiklist kustutama? Mingisugune kogus tsitaate, eriti artikli teksti integreerituid ja kommenteerituid, peaks Vikipeediasse ju loomulikult jääma, ehkki iseenest võiks needki siin dubleerida.

Praegu pole enamiku vikiprojektidega linkimiseks mallegi.

Iseenesest tekivad ju projektilingid üle Wikidata automaatselt, aga esiteks on need pisikesed ja menüüsse peidetud, teiseks tulevad nad komplektis ja Wikidata kirje valikul oleks mõistlik valida võimalikult täpne sisuline vastavus, mitte võimalikult lähedase kujuga pealkiri eesti vikist, mis võib kohati olla Wikidatas seotud tont teab millega. Paljud artiklid eesti Vikipeedias on mõistete eritlemise käigus läinud nii spetsiifiliseks, et need ei seostu Wikidatas mitte millegagi, samas kui Vikitsitaatides on enamik märksõnu üldkeele mõisted, millele oleks vasted olemas.

Teemade koondamine

[muuda]

Ühe autori ainsa teose puhul pole mõtet teha eraldi lehti autorile ja teosele, pigem suunamine. Kummaga sel juhul Vikipeedias siduda? Pakuksin pigem autorit.

Ma ei näe ka mõtet eristada teemasid grammatiliste nüanssideni. Me võime ju öelda, et tõlge, tõlkimine ja tõlkija erinevad, aga tsitaatides seda vahet tavaliselt ei tehta, pealegi lähevad niisugused nüansid tõlkes tihti kaotsi ja suur osa tsitaate on tõlgitud.

Kuid tuleb hoolikalt kaaluda, millal niisugune koondamine omakorda liiale läheb. Kindlasti ei tohiks teemasid koondada mehaaniliselt, nii et teemalehele tuleksid tsitaadid, milles leidub grammatiliselt sobiv sõna, ent sisuline seos puudub.

Viitamine ja metaandmed

[muuda]

Eesti AÕS nõuab viitamist autorile igal juhul, ka autoriõiguse kaitse alt väljunud avaliku omandi puhul. Lihtsuse mõttes võib öelda, et viidata tuleks: 1) autorile; 2) teose pealkirjale; 3) allikale (avaldamiskanalile). Sellisel juhul ei tohiks keegi turja hakata.

Ideaalis tuleks viidata tsitaadi juures selle autorile, allikale (vahel nii konkreetse formuleeringu allikale kui ka esmaallikale, soovitavalt konkreetsele väljaandele - dateering, ilmumiskoht, trüki number - lehekülje täpsusega, et viide oleks kontrollitav ja kontekst leitav), vajadusel ka tõlkijale.

Kas juhul, kui tsitaat on leitud kuskil tsiteeritavana, tuleks viidata ka n-ö vahendavale allikale? Kindlasti juhul, kui algset tsitaati pole õnnestunud kindlaks teha või tegu on tõlkega, mida mujal avaldatud pole. Aga millises formaadis?

Kas allikaviiteid peaks püüdma kujundada ref-idena? Ilmselt oleks mõistlik tuua üle viitemallid, mis võimaldavad viidata korduvalt sama teose eri lehekülgedele, vormistamata iga kord eraldi viidet.

Mõtlema peaks ka eri allikate väärtusele, lubatavusele jne. Näiteks tsitaadikogumikud tunduvad olevat üks üsna loomulik allikas: tsitaadi esinemus sellises näitab tähelepanuväärsust, materjal on juba välja otsitud ja võimaldab vahel katta teemasid laiapõhjaliselt. Samas on tsitaadikogumike andmekvaliteet tihti Vikipeedia kriteeriumite kohaselt allpool igasugust arvustust. Viide laadis "Aristoteles (506-443 eKr)" ei ütle, millisest teosest lause võetud on, nimele lisatud metainfo on sageli vigane ning tõlked inglise keele kaudu või lihtsalt väga viletsad. Sageli ei kontrolli niisuguste valimike tootjad isegi autorsuse ehtsust.

See tekitab omakorda küsimuse, kas me peaks püüdma oma viiteid kuidagi kontrollida ja võib-olla tähistada eraldi malli abil tsitaadid, mis on kontrollimata - osalt lugejate informeerimiseks ja osalt omaenda tööjärje arvestamiseks.

Tõlkijale tuleks viidata, seda nõuab muuhulgas ka autoriõiguse seadus. Siin tekib palju küsimusi. Kuidas leida tõlkija, kui keegi tsiteerib midagi, ütlemata, kust ta tõlke võttis? Mida teha, kui tsitaat on suuline, nt teatritükis, aga kavalehel tõlkijat ei nimetata? Kas me peaks kuidagi markeerima, kas tõlge on loodud Vikitsitaatide või muu vikiprojekti raames (mistõttu selle kasutamine on lugeja jaoks vaba, see võib olla talle oluline info) või lihtsalt kuskilt võetud ja tõlkija on teadmata?

Kui kuskil avalikus ruumis on tsitaat kasutusel eksliku viitega või vales sõnastuses, oleks ilmselt kasulik, kui Vikitsitaatides oleks selgelt kirjas ka kommentaar, mis väärkasutusele osutab.

Mida teha tsitaatidega, mida on kasutanud mitu inimest? Oleks loogiline vähemalt nendevahelisele seosele osutada, isegi kui sõnastus varieerub. Aga mil määral peaks sellist infot dubleerima või millisele lehele põhikirje paigutama?

Vormistus

[muuda]

Hea oleks, kui Vikitsitaatide lehed näeksid ühesugused välja. Praegu meil seda standardit ei ole. Tuleks otsida välja erinevad võimalused eri keeleversioonidest, nende plusse-miinuseid võrrelda, siis teha valik ja kirjutada vastav juhend. Aluseks peaks olema lühidus, selgus ja kasutajamugavus.

Olen siiani kasutanud peamiselt süsteemi, kus ühe tärni järel tuleb jutumärkideta ja püstkirjas tsitaat, selle järel kaks tärni ja allikas. Peamiselt olen seda eelistanud lihtsuse tõttu. Kindlasti annab välja mõelda midagi paremat.

Autoriõigus

[muuda]

Põhimõtteliselt võib eeldada, et Vikitsitaatide tegevus langeb USAs õigustatud kasutuse alla (fair use). Euroopa Liidus on olukord natuke teine, aga võib-olla on parem, kui ma oma hinnangut olukorrale siinkohal välja ei ütle.

Tervikteose tsiteerimist üldjuhul lubatavaks ei peeta, tsitaat peaks olema mõistlikus suuruses väljavõte. Milline suurus on mõistlik, ei taheta tavaliselt öelda. See tekitab näiteks lühikeste luuletuste tsiteerimisel tõsise probleemi.

Kaaluda tuleks ka, millised oleks tsitaadipikkuse mõistlikud piirid teoste puhul, mis on avalikus omandis. Vikitsitaadid ei ole mõeldud tervikteoste kopeerimiseks, isegi kui seda juriidiliselt tohib.

Vastukaaluna eelnevale toimib aga autoriõiguslik põhimõte, mille kohaselt ei tohi teose mõtet moonutada. Tõsi, selle pooldajad ilmselt ei jaga tänapäevase kunstiteooria ja -semiootika seisukohta, et mõte ei ole autori poolt üheselt kindlaksmääratud, vaid valmib alles kohtumisel lugejaga. Niisugusi sätteid on aga mitmel pool maailmas (nt Hollandi panoraamivabadust raamistab kohustus näidata teose konteksti), osalt seostub sellega ka autori isiklik ainuõigus teose muutmiseks ning ka Eesti AÕSi § 19 "Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel", mis ütleb: "Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust". Rangelt võttes lubab see säte tsiteerida teatud teoseid ainult tervikuna, sest kui teoses on ekspositsioon ja puänt, ei saa terviku mõtet üht või teist kõrvale jättes kuidagi edasi anda. Kui teos koosneb kahest reast, millest ühes öeldakse "ükskord oli üks mees" ja teises "rohkem me temast ei tea", siis ühe rea ärajätmine rikub autoriõigust ja on karistatav vangistusega. Nii et sedagi tuleb järgida.

Euroopa Liidus on andmebaasid kaitstud autoriõigusega ning see kehtib ka mittedigitaalsete andmebaaside kohta, samuti on eraldi autoriõigus kogumiku koostajal. See tähendab, et isegi kui tsitaadikogumiku sisu ei pruugi olla kaitstud (nt Tammsaare teosed on praegu vabad), võib olla kaitstud see spetsiifiline valik, mida täies ulatuses kopeerida üldjuhul ei tohiks. Teisalt on niisugust lauskopeerimist praktiliselt võimatu tuvastada, kui kasutatud tsitaadikogumikule ei viidata - ja praegu ei ole meil ühtki ametlikku reeglit, mis seda otsesõnu nõuaks.

Kontekst

[muuda]

(Teatud määral, muide, nõuab konteksti säilitamist isegi eesti autoriõigus, ehkki see nõue on võrreldes mõne muu riigiga pigem vihjeline.)

Ühest küljest peaks Vikitsitaatides andma tsitaadile konteksti, et ei tekiks moonutusi nagu on üldlevinud poolikute tsitaatidega "Terves kehas terve vaim" ja "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus". Teisalt peab kontekstiga ka ettevaatlik olema. Kaaluda tuleb: 1) kui pikki lõike võib kontekstuaalsuse mõttes eeldada (ja tohib kasutada autoriõiguslikult), 2) kas peaks ikka üldse seda inglise Vikitsitaatide praktikat üle võtma, et mõne tsitaadi sees on paksus kirjas "põhiline" (kes, kuidas ja mille alusel seda otsustab?), 3) kui palju ja milliseid kommentaari võib tsitaadile lisada ja 4) kui palju võib mängida metakommentaariga tsitaatide paigutuses lehel.

Ettekanded

[muuda]

Vikitsitaatide teiste keeleversioonidega seoses aegade jooksul peetud ettekanded.

Meie enda ettekanne on puudu. Ja siis võiks lisada ka Krassotkini tutvustuse.

Tööriistad

[muuda]

Muu pudi

[muuda]
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Kasutaja:Ehitaja&oldid=127687"