Virve Hinnov
Ilme
Virve Hinnov (sünninimi Virve Laurits, esimesest abielust Virve Milk; 30. oktoober 1915 Tartu – 10. veebruar 2006 Tartu) oli eesti kunstiajaloolane ja museoloog.
Ta lõpetas 1934. aastal Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi.[1] Ta õppis Tartu Ülikoolis võõrkeeli ning kunstiajalugu Sten Karlingi õpilasena, oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige. Lõpetas 1946. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kunstiajaloo eriala.[2]
1942. aastal asus ta tööle Eesti Rahva Muuseumis. 1943. aastast töötas Tartu Kunstimuuseumis maalikoguhoidjana.[3]
Ta korraldas kunstnike tööde näitusi, koostas näitusekatalooge ja ülevaateid kunstnike loomingust. Samuti juhtis ta rahvaülikooli kunstiosakonna tegevust ja pidas loenguid.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Virve Hinnov, Eha Ratnik. "Maalitehnikad". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
- "Paul Raud 1865–1930: elu ja tegevus". Tallinn: Kunst, 1966
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1976 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
- 1978 Kristjan Raua preemia (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: Mart-Ivo Eller, Voldemar Erm, Leo Gens, Virve Hinnov, Rudolf Kangert, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tuui Koort, Ene Lamp, Rein Loodus, Mai Lumiste, Tiina Nurk, Evi Pihlak, Villem Raam, Jüri Selirand, Irina Solomõkova (kollektiivi juht), Karl Tihase, Vaike Tiik, Voldemar Vaga, Hannes Valter, Viivi Viilmann, Lehti Viiroja ja Helmi Üprus)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2010. Vaadatud 5. detsembril 2018.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Tartu Ülikool. Kunstiajaloo eriala lõpetajad ja kaitstud tööd aastatel 1925–2015". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2018. Vaadatud 5. detsembril 2018.
- ↑ Virve Hinnov 30. X 1915 – 10. II 2006 (nekroloog). Sirp, 17. veebruar 2006
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Mare Ruus, Mart Eller. "Hinnov, Virve, kunstiajaloolane ja muuseumitöötaja". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 109–110