Trieri kulla-aare

Trieri kulla-aare

Aarde kuldmündid muuseumi ekspositsioonis
Materjal	kuld
Päritoluaeg	1.–2. sajand
Päritolukoht ja periood	Rooma keisririik
Leiukoht	Trier, Saksamaa
Leitud	9. september 1993
Praegune asukoht	Rheinisches Landesmuseum, Trier, Saksamaa

Trieri kulla-aare on aardeleid, mis 1993. aasta septembris leiti ehitustööde käigus Trieris ja mis sisaldas 2516 kuldmünti (teistel andmetel 2518^[1]) kogukaaluga 18.5 kg^[2]. Seda on kirjeldatud kui maailma suurimat säilinud Rooma kuldmüntide peitleidu^[3]. Aardeleid on välja pandud Trieris Rheinisches Landesmuseumi ekspositsioonis^[4].

9. septembril 1993 aastal lõhkus ekskavaator Trieris maa-aluse parkla ehitusel pronksist katla müntidega. Leidu ei märgatud kohe, tükk katlast ja osa münte sattus kohta, kuhu ladustati väljakaevatud pinnas. Pärast esimeste müntide märkamist hakkasid aardeotsijad seda kohta uurima.^[2]

Harrastusarheoloog Erich Eixner leidis kaevamiskohalt oma metalliotsijaga suurema osa katlast ja selles 560 münti, samuti pinnasekämbu 1500 mündiga^[1]. Ta teavitas leiust võime ning sai leiutasu 20 000 Saksa marka, osa leiu oletatavast väärtusest. Kuigi arheoloogid oli kohta eelnevalt uurinud, ei leidnud nad artefakte ja andsid ehitusloa.

Hiliseimaks aarde peitmise ajaks on pakutud Augusta Treverorumi piiramist Clodius Albinuse poolt, kuna hiliseimad mündid on löödud 196. aastal Septimius Severuse ajal.^[2]

Varaseimad mündid on münditud 63. aastal Nero ajal^[5]. 99% müntidest pärineb ajast enne 167. aastat. Vaid kuus münti on ajavahemikust 193–196. Müntide kaal ulatub 5,8 grammist 7,6 grammini, neilt võib leida kokku 40 isiku näopildid - Rooma keisreid ja nende sugulasi^[2].

On oletatud, et algselt oli katlas 2650. münti^[5].