Tiibeti keel

tiibeti keel (བོད་ཡིག)
Kõneldakse	Hiina, India, Pakistan, Nepal, Bhutan
Kokku kõnelejaid	6 miljonit
Keelesugulus	Hiina-Tiibeti keeled  Tiibeti-Birma keeled   tiibetipärased keeled    tiibeti keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Hiina (Tiibeti Autonoomne Piirkond)
Keelekoodid
ISO 639-1	bo
ISO 639-2	bod
ISO 639-3	—

Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel. Ka klassikalist tiibeti keelt ja tiibeti kirjakeelt nimetatakse sageli lihtsustatult tiibeti keeleks. Hiina Rahvavabariigi poliitilistes piirides kõneleb tiibeti keelt emakeelena umbes 6 miljonit inimest. Üle 100 000 inimese kõneleb tiibeti keelt muudes riikides, eelkõige pagulaskonnas Indias.

Tiibetlastel puudub üldnimetus enda kui rahva ning tiibeti keele kohta. Lhasa ehk kesktiibeti keeles öeldakse kesktiibetlaste kohta phöba ning kesktiibeti keele kohta phögje; amdo keele kõnelejad on amdoba ja amdo keel amdogje; khami keele kõnelejate kohta öeldakse khamba ning nende keel on khamgje. Klassikalist kirjakeelt nimetatakse seadmusekeeleks (tšhögje), sest selles on kirja pandud budistlik ja böniusu pühakiri.

Mitmed ajaloolis-poliitilise Tiibeti ja Hiina Rahvavabariigi naaberriikides kõneldavad tiibeti keeled, näiteks dzongkha keel ja šerpa keel, sarnanevad kesktiibeti keelega rohkem kui näiteks amdo keel, kuid poliitilistel põhjustel (Hiina Rahvavabariigi välispoliitika), aga ka ajalooliselt väljakujunenud identiteedi tõttu (näiteks dzongkha keel Bhutanis) käsitletakse neid eraldi keeltena.

Et tegemist on üldnimetusega, mis hõlmab mitut konkreetset keelt, ei ole tiibeti keelele ISO 639-3 koodi antud.

Tiibeti keele kirjutamiseks kasutatakse tiibeti kirja.

• Denwood, Philip. 1999. Tibetan. John Benjamins Publishing Company: Amsterdam/Philadelphia.

• Tiibeti nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus