Mine sisu juurde

Theravaada

Allikas: Vikipeedia
Osa artiklitest teemal
Budism
Kolm kalliskivi
Ajalugu ja levik
Õpetus ja teostusviisid
Virgumine
Tekstid
Koolkonnad

Theravaada (paali keeles theravāda, 'vanemate õpetus', sanskriti keeles sthaviravāda) on budismis Buddha järgijate kogukond, mis juhindub Paali kaanonist ehk Tipitakast. Theravaada on laiemalt levinud Sri Lankal, Birmas, Tais, Kambodžas, Laos ja mujal. Maailmas on kokku umbes 150 miljonit theravaada budismi järgijat.

Mõiste

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisted theravāda, theriya ja therika olid kasutusel juba esimesel budistlikul suurkogul (sangāyanā).[1][2] Kokkukogutud õpetusi hakati nimetama theravaadaks ehk vanemate õpetuseks, kuna need olid esitatud kõige auväärsemate poolt.[3]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsiooniliselt on theravaadat samastatud sthaviravaada koolkonnaga (sanskriti keeles sthavira nikāya, 'vanemate õpetus'), millest mahasanghika teisel Sanghakogul (sangāyanā), umbes 100 aastat peale Buddha parinirvaanat, lahknes. Teiste arvamuste kohaselt kujunes theravaada omaette koolkonnana välja mitu sajandit hiljem.[4][5][6][7]

Pärast kolmandat budistlikku suurkogu Pātaliputras jõudis kuningas Aśoka poja Mahinda Thera ja teiste misjonäride kaasabil kogu Tipitaka (Vinayapiṭaka ja Sutta Piṭaka ning suurkogul koostatud Abhidhammapiṭaka) aastal 247. e.m.a. Sri Lankale (Tseilonile). Kuningas Devanampiya Tissast sai budismi pühendunud toetaja, kes rajas Anuradhapurasse suurkloostri (Mahāvihāra) ja istutas selle juurde bodhipuu. Theravaada budismist sai valitsejate poolt toetatud õpetus, mis omandas Sri Lankal kiiresti ka rahvusliku tähenduse.[8]

Aastal 17 e.m.a. peeti vajalikuks Tipiṭaka esimest korda kirja panna, et kindlustada selle säilimine ka traditsiooni kandvate munkade hääbumise korral.[8]

4. sajandist pärineb Sri Lankalt anonüümne paalikeelne kroonika Dīpavaṃsa, kus mainitakse 18 koolkonda, millistest vaid üht peetakse õigeks, nimelt theravaadat.[9]

5. sajandil rändas Sri Lankale India munk Buddhaghosa, kes kirjutas mahuka kommenteeriva teose Visuddhimagga ehk "Puhastumise tee", mis on oluliselt mõjutanud theravaada koolkonna kujunemist.

 Pikemalt artiklis Budism Sri Lankal

Sri Lankast kujunes üks olulisemaid budismi keskusi, mis mõjutas järgnevate sajandite jooksul oluliselt budismi levikut Kagu- ja Lõuna-Aasias. Nii näiteks oli hiiglaslik Angkori impeerium (802 – 1431) esialgu hinduistlik, seejärel valitses seal mahajaana budism ning siis uuesti mõnda aega hinduism. Kuningas Indravarman III (Srindravarman) ajal (1295 – 1308) sai aga Sri Lankalt saabunud munkade mõjul kogu impeeriumis valitsevaks usundiks theravaada[10] ja püsib nendel aladel (Tais, Birmas, Laoses, Kambodžas jm) kuni tänapäevani.

Hilisem areng

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates kümnendast sajandist ei olnud theravaada traditsioonis meditatsiooni praktiseerimine enam eriti oluline. Usuti, et budism on alla käinud ning et vabanemine saab toimuda vaid tulevase Buddha, Maitreya, saabumisel.[11][12]

18. sajandil sai aga meditatsioon theravaadas taas oluliseks pühendumuslikuks praktikaks, peamiselt tänu Birmast pärit Medawi (1728–1816) õpetusele, mis põhines Satipatthana suttal, Anapanasati suttal, Visuddhimaggal ja teistel tekstidel.[13] Meelerahu (samatha) valmistab ette süvenemise (vipassana), mis juhib voogu astunu virgumiseni,


Õpetus

[muuda | muuda lähteteksti]

Theravaada õpetuse tuuma moodustavad Tipitakas leiduvad kontseptsioonid, millest lähtuvad üldiselt kõik budismi koolkonnad:

Buddha oli inimene, kes saavutas virgumise[14] ning viibib ülimas olemasolus.[15] Buddha õpetuse järgimine on oluline[16] ning samuti on oluline kõlbluse, keskendumine ja tarkuse arendamine.[17] Isikliku vastutuse alusel[18] on virgumine kõigi jaoks võimalik.[19][20][21][22]

Praktika

[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt juhindutakse theravaadas järgmisest kümnest põhimõttest.

  1. Annetamine (dāna) ehk lahkus või heldus.
  2. Kõlblus (sīla) ehk õige eluviis.
  3. Mediteerimine (bhāvanā) ehk meele arendamine.
  4. Heategude edasikandmine, tehes head teiste eest.
  5. Heategude vastuvõtmine, saades osa teiste headusest.
  6. Teenimine ehk hoolitsemine teiste eest.
  7. Austus teiste, eriti vanemate ja auväärsemate suhtes.
  8. Austus Õpetuse (dhamma) suhtes.
  9. Õpetuse (dhamma) kuulamine.
  10. Õigetest vaadete järgimine (neli õilsat tõde, olemasolu tunnused jt).

Ordineeritud

[muuda | muuda lähteteksti]

Ordineeritud, täieliku pühitsuse saanud mungad (bhikkhu'd) ja nunnad (bhikkuni'd) peavad kinni "Kaheksast tõotusest". Theravaada traditsioonis juhindub munk Vinayapiṭaka Pāṭimokkha-sutta alusel 227 pratimokša reeglist ja nunn 348 reeglist.[23] Mungaks saamisele eelneb mungaõpilase ehk šramanera periood ning kogu ettevalmistus võib kesta umbes aasta.

Ordineeritud mungad ja nunnad on loobunud omandist ja elatuvad üksnes annetustest. Neil pole tavaeluga seotud kohustusi, nad on valinud tsölibaadi ja vaesuse ehk maistest asjadest vaba ja alandliku elu. Hommikusel almuste kogumise käigul annetustena saadud toit süüakse ühiselt ning see ongi ainus toidukord päevas.

Tavaliselt viibivad nad kloostris, kuid nad võivad olla ka mujal või rännata vabalt ringi. Olles idee poolest kodutud, pole nad ka jäigalt kinnistatud ühe või teise kloostri külge. Üldiselt on bhikkhud teretulnud mistahes riigi ja koolkonna budistlikus kloostris. Üksnes vihmaperioodil peavad nad reeglina püsima ühes kindlas kohas.

Bhikkhu või bhikkhunī väliseks tunnuseks on paljaks aetud pea ja mungarüü (sanskriti keeles cīvara või kāṣāya); muid rõivaid ei kanta kunagi.

Theravaada traditsioonis koosneb munga rüü kolmest nelinurksest riidetükist ja seda kantakse nii, et parem õlg jääb katmata. Mungarüü oli algselt määrdunud kollakat tooni; selliseid kantakse ka tänapäeval. Alates 6. sajandist tehakse vahet külamunkade ja metsamunkade vahel. Metsamungad elavad vaiksemates metsakloostrites või -eraklates, mis võimaldab neil järgida rangemat mõtlusele ja õpingutele pühendatud elustiili.[8] Metsamunkade rüü on tumedama ja punakama tooniga.

Nunnad ehk bhikkhunid kannavad valget rüüd. Ehkki bhikkhudel (bhikkhunīdel) on sanghas ja kloostris erinevad staatused, kannavad nad kõik ühesuguseid rüüsid, ilma mingite täiendavate tunnusmärkideta.

Bhikkhu võib ka loobuda oma staatusest, minnes ilmalikku ellu, ning võib ka jälle uuesti bhikkhuks saada.[24]

Ilmikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Upāsaka (meessoost) või upāsikā (naissoost) on (Gautama Buddha õpetuse) ilmikjärgija, kes ei ole pühitsetud mungaks, nunnaks ega noviitsiks, kuid kes peab kinni "Viiest tõotusest". Ilmikjärgijad võivad samuti elada kloostris või eraklas, olles mitmel viisil abiks. Nad võivad ka saata pühitsetud munka või nunna reisidel, ametiasutustes ja muudes olukordades või toimingutes.

Igapäevases elus[25] on tavalistele inimestele auasjaks toidu ja muu vajaliku annetamine munkadele ja nunnadele ning neid saatvate ilmikjärgijatele. Noormeestel on tavaks viibida mõnda aega noviitsina kloostris, elada mungaelu ja saada õpetusi.

Mitmesuguste pühade ja elusündmuste puhul külastatakse kloostreid ja templeid, saadakse õnnistusi ja nõuandeid, tehakse annetusi jne. Pühamute, Buddha või teiste pühade kujutiste, stuupade jm kohtade juurde asetatakse lilli, suitsevaid viirukeid ja põlevaid küünlaid, toite ja jooke ning kleebitakse nendele õhukesi kuldlehekesi. Palvetatakse, ennustatakse tulevikku jne. Sarnaselt toimetatakse ka kuninga või teiste väljapaistvate isikute piltide, kujude, monumentide vm mälestusmärkide juures ning ka Ganeša, Hanumani jt hinduistlike jumaluste puhul.

Kõigis eluasemetes ja töökohtadel, kõigis ametiasutustes ja ettevõtetes, autodes, bussides, paatidel, laevadel jm on alati mõni pühakuju või pühamu või vähemalt värsked lilled või pärjad. Iga rajatise juures on tavaliselt kaks pühamut: üks pühendatud Brahma Sahampatile ja teine, "vaimude maja", kohalikele maavaimudele. Laialdaselt austatakse ka suuri ja vanu puid, maajumalannat Mae Thoranid jpt.

Levik

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige rohkem on theravaada budiste Tais, umbes 63 miljonit. Järgnevad Myanmar 51, Sri Lanka 14, Kambodža 14 ja Laos umbes 4 miljoniga. Vähemal määral on theravaada levinud ka Indias, Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesias. Hiljuti on theravaada hakanud koguma populaarsust ka läänemaailmas. Theravaada budiste on tänapäeval kokku maailmas umbes 150 miljonit.

Theravaada järgijate osakaal riigiti:

Eestis esindab theravaada koolkonda Eesti Theravaada Sangha.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Theravaada ja mahajaana". Eesti Theravaada Sangha koduleht.
  2. ↑ herehi katasamgaho theravado'ti vuccati – vanemate poolt kogutud (pühakirjade) kogumikku nimetatakse vanemate õigeks õpetuseks/ortodoksiaks (Dīpavaṃsa, Ch. IV, v. 11.); Thereh'eva katatta ca therya'yam parampara – kuna selle on koostanud vanemad, on see vanemate traditsioon (Mahāvaṃsa, Ch.III, v. 40); Thereh'eva katatta ca therika'ti pavuccati – kuna  see oli tehtud/koostatud vanemate poolt, nimetatakse seda vanematele kuuluvaks," (Samantapāsādikā (PTS) I, lk. 30).
  3. ↑ Esimest Sanghakogu kirjeldavad Vin.ii.284f, D.ii.162 ja Mhv.iii.6, aga ka Samantapāsadikā (Vinayapiṭaka kommentaarium), Mahāvastu, Mahāvaṁsa, Dīpavaṁsa ja tiibeti Dulvā.
  4. ↑ Keown, Damien. A Dictionary of Buddhism. 2003. ISBN 0-19-860560-9. pp. 279–280
  5. ↑ Hirakawa Akira (translated and edited by Paul Groner), A History Of India Buddhism, Motilal Banarsidass Publishers, Delhi, 1993, p. 109.
  6. ↑ Crosby, Kate (2013), Theravada Buddhism: Continuity, Diversity, and Identity, Wiley-Blackwell, pp. 1–3, ISBN 978-1405189071
  7. ↑ Cousins, LS. On the Vibhajjavadins. The Mahimsasaka, Dhammaguttaka, Kassapiya and Tambapanniya branches of the ancient Theriyas, Buddhist Studies Review 18, 2 (2001).
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Skilton, Andrew "Budismi Lühiajalugu" Tallinn: Koolibri 2012
  9. ↑ Dīpavaṃsa, 4.90–91. – Sujato, Bhante (2012), Sects & Sectarianism: The Origins of Buddhist Schools, Santipada, p. i, ISBN 9781921842085
  10. ↑ Keyes, Charles F. (1995). The Golden Peninsula. University of Hawaii Press. ISBN 978-0-8248-1696-4.
  11. ↑ Buswell, Robert, ed. (2004), Encyclopedia of Buddhism, MacMillan
  12. ↑ harvnb|Sharf|1995|p=241}}: "In fact, contrary to the image propagated by twentieth-century apologists, the actual practice of what we would call meditation rarely played a major role in Buddhist monastic life. The ubiquitous notion of mappo or the "final degenerate age of the dharma" served to reinforce the notion that "enlightenment" was not in fact a viable goal for monks living in inauspicious times."
  13. ↑ McMahan, David L. (2008), The Making of Buddhist Modernism, Oxford University Press, ISBN 9780195183276
  14. ↑ Ariyapariyesanā-sutta [Pāsarāsi-sutta] MN 26.
  15. ↑ Paṭhamanibbānapaṭisaṁyutta-sutta [Parinibbāna 1] Ud 8.1.
  16. ↑ Āṇi-sutta SN 20.7, Catubbidha-vinaya-kathā Vin.A 1.45, Mahāpa­desa­-sutta [Mahāpadesadesanā] AN 4.180, Mahāparinibbāna-sutta DN 16, Pañcakaṅga-sutta SN 36.19, Saddhammappatirūpaka-sutta SN 16.13, Tatiyaanāgatabhaya-sutta AN 5.79.
  17. ↑ Sāmaññaphala-sutta DN 2.
  18. ↑ Khuddakanikāya Dhp 276.
  19. ↑ Migasālā-sutta, AN 6.44.
  20. ↑ Andrus Kahn (Ṭhitañāṇa bhikkhu) (2018). Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: Eesti Theravaada Sangha. Lk 98 jj.
  21. ↑ Anattālakkhaṇa-sutta SN 22.59.
  22. ↑ Paṭiccasamuppāda-sutta SN 12.1-2, Bahudhātuka-sutta, MN 115.
  23. ↑ Ida mõtteloo leksikon. [1]
  24. ↑ Nyanatiloka, Buddhist Dictionary: A Manual of Buddhist Terms and Doctrines, Edited by Venerable Nyanaponika, "Taṇhā", (Chiang Mai: Silkworm Books, 2007), p. 38.
  25. ↑ Vastavalt tähelepanekutele peamiselt Tais, aga ka teistes theravaada maades.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Theravaada&oldid=6475803"