Spiraal

See artikkel räägib kujundist; rasestumisvastase vahendi kohta vaata artiklit Spiraal (kontratseptiiv)

Spiraal (keskladinakeelsest sõnast spiralis; ladina keeles spira 'käänd', 'looge'^[1]) on tasandiline kõverjoon, mis kulgeb pidevalt suureneva raadiusega ühe punkti või telje ümber ja vastavalt kaugeneb sellest, või vastupidi, raadiuse vähenedes läheneb sellele punktile või teljele. Kunstis nimetatakse spiraaljoontest kujundatud ornamenti spiraalornamendiks.

Kunstis

Spiraal on looduses tavaline vorm ja on küllalt pika ajalooga ka ornamendina kunstis. Euroopas oli see tuntud alates neoliitikumist^[2]. Spiraale (samuti mõnikord spiraali variantideks peetud jooksvat ratast ja triskelet) on seostatud liikumise ja päikesesümboolikaga ning võib arvata, et neil kaunistustel oli õnnetoova maagia või kaitse funktsioon.

Esiaja kunst ja antiikkunst

Juba nooremal kiviajal oli spiraal paljudes kultuurides tuntud ornamendimotiiv, mida leiab nii raidkividel kui keraamikas, alates neoliitikumi paelkeraamikast kuni varaste kõrgkultuurideni Vana-Egiptuses, Kreetal ja Vana-Hiinas. Euroopas esineb spiraalimotiiv megaliitehitistel Maltal ja Iirimaal, samuti hilisemas keltide ja germaanlaste kunstis ja ibeeride keraamikas. Triskeletaoline kolmikspiraal esineb ornamendina juba eelklassikalises Kreekas, näiteks Mükeene savinõudel ja Lüükia müntidel, samuti Vana-Kreeka keraamikas heraldilise embleemina sõdalaste kilpidel.

Samavõrra sageli esineb spiraalornament Kolumbuse-eelse Ameerika kultuurides, nagu kaljujoonistel Las Plazuelas, Mexicos, vanusega 750.-1200. eKr, samuti Nazca geoglüüfidel Peruus, mille vanust hinnatakse 200. aastast eKr kuni 500. aastateni.

Klassikalistes orderites (joonia ja korintose order) ja nende varasemates vormides (aioolia order), samuti konsoolidel on spiraal voluudi põhikujund.

Esiaja kunstis

Jalaga kausid ja amfora, eneoliitiline Cucuteni kultuur, 4300-4000 eKr. Leitud Scânteias Iașis Rumeenias
Lohud ja spiraalid piirdekivil Newgrange'i megaliitehitises, u 3000. aastad eKr
Spiraalidega kaunistatud nõu Egiptusest Naqada II ajast
Kolmikspiraaliga savinõu, u 1400. aastaist eKr
Mükeene kiiver spiraalidest meandriga, 1400-1300 eKr
Mükeene kaelakee kuldspiraalidega 12. sajand eKr
Ahvi kujutav geoglüüf Nazca kõrbes
Rauaaegne spiraalsõlg Horvaatiast

Antiikkunstis

Protojoonia kapiteel Oroposest
Punasefiguuriline etruski voluutkrateer
Rooma-aegse (100. aasta eKr kuni 100. aastad) joonia kapiteeli voluut Milano muuseumis
Korintose kapiteel arheoloogiamuuseumis Epidauroses
Voluudiga raidkivi kuningahaualt Paphoses Küprosel
Spiraalidena rulluvad akantusväädid 3. sajandi Rooma põrandamosaiigil
Akantusväätspiraalid Ara Pacise altaril Roomas

Keskaja kunst

Varakeskaja kunstis esineb spiraal ilmselt rahvasterännuaja kunsti pärandina veel nii kunstkäsitöös kui arhitektuuris, eriti markantselt iiri-anglosaksi raamatumaalis ja kunstkäsitöös. Euroopa kõrgkeskaja kunstis, eelkõige romaanikas ja gootikas, esineb spiraal pigem harva, olgugi et eriti gootikas oli geomeetriliselt konstrueeritud ornamendi kasutus (ludi geometrici) sage praktika ja nii kolmiksiir kui ka kolmest elemendist koosnev kalasiirik näivad kaugelt sarnanevat esiaja kolmikspiraalimotiividega. Muistsete spiraalimotiividega sarnanevad siiski ja võtavad osaliselt nende koha labürindid gooti ehitiste põrandail, keerukad põimornamendid ja Rankenwerk esemete dekooris. Bembrive kiriku tümpanonil Pontevedra provintsis Hispaanias on kolm spiraali. Kujundi leiab ka San Pedro de Gaíllos' kiriku portaali palendilt Segovia provintsis. Rohkem kui raiddekooris esineb spiraal keskaegses sepises, näiteks kirstude, mööbliesemete ja uste metallpealistises.