Mine sisu juurde

Special Air Service

Allikas: Vikipeedia
Special Air Service
Tegev 1941–1945; 1947–...[3][4][5]
Riik  Suurbritannia
Kuuluvus Ühendkuningriigi eriväed
Haru Briti armee
Liik erioperatsioonide väed
Ülesanne erioperatsioonid
Suurus 3 rügementi
Garnison/staap
Deviis "Who Dares Wins"[7]
Marss kiire: "Marche des Parachutistes Belges" [7]
aeglane: "Lili Marlene"[7]
Lahingud ja operatsioonid

Teine maailmasõda
Malai kriis
Iraani saatkonna pantvangikriis
Falklandsi sõda
Põhja-Iirimaa konflikt
Lahesõda
NATO osalus Bosnia sõjas
Sierra Leone kodusõda
Afganistani sõda
Iraagi sõda
NATO sekkumine Liibüa kodusõtta

Rahvusvaheline sõjaline koalitsioon ISIL-i vastu
Ülemad
Kolonelkomandant välimarssal Lord Guthrie[1][2]
Võtmeisikud kolonelleitnant Sir David Stirling

Special Air Service (SAS) on Briti armee eriüksus, mis asutati 1941. aastal rügemendina ja formeeriti 1950. aastal ümber korpuseks.[8] Üksuse ülesannete hulka kuuluvad mitmesugused erioperatsioonid, sealhulgas maastikuluure, terrorismivastane võitlus, suunatud rünnakud ja pantvangide vabastamine. Suur osa SAS-i ja selle tegevust puudutavast informatsioonist on riigisaladus, ning Suurbritannia valitsus ega kaitseministeerium sellega seonduvat avalikult ei kommenteeri.[9][10][11]

Korpus koosneb tänapäeval 22. Special Air Service Regimentist, tegevväeosast mis kuulub Suurbritannia erivägede operatiivjuhtimise alla, ning 21st (Artists) Special Air Service Regiment (Reserve) ja 23 Special Air Service Regiment (Reserve)'ist, mis on 1st Intelligence, Surveillance and Reconnaissance Brigade'i operatiivjuhtimise all olevad reservüksused.[12]

Special Air Service'i juured ulatuvad 1941. aastasse ja Teise maailmasõtta, kuid 1945. aastal saadeti üksus seoses sõja lõppemisega laiali. 1947. aastal formeeriti üksus uuesti Briti Territoriaalarmee koosseisu, uue nimega 21st Special Air Service Regiment (Artists Rifles). 22. Special Air Service Regiment, mis kuulub tavaarmee koosseisu, kogus ülemaailmset tunnustust ja kuulsust pärast 1980. aastal toimunud Iraani saatkonna pantvangikriisis vangistatute vabastamisoperatsiooni (koodnimega Operatsioon "Nimrod"), mida jooksvalt kanti meedia poolt üle televisioonis.[13]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Teine maailmasõda

[muuda | muuda lähteteksti]
SAS-i patrull Teise maailmasõja ajal Põhja-Aafrikas

Special Air Service formeeriti Teise maailmasõja ajal 1941. aasta juulis David Stirlingi poolt Briti armee koosseisus oleva üksusena ja kandis algselt nime "L" Detachment, Special Air Service Brigade. "L" tähistus ja nimetus Air Service (tõlkes 'õhuteenistus') olid osa Briti desinformatsioonikampaaniast, mis püüdis sakslasi veenda, et tegu on hoopis suurekoosseisulise langevarjurügemendiga.[3][14] SAS-i eesmärgiks pidi olema Põhja-Aafrika kampaania käigus tegutseda komandoüksusena vaenlase tagalas,[15] ning algselt koosnes üksus 5 ohvitserist ja 60 muust tegevväelasest.[16] Üksuse esimeseks missiooniks oli langevarjuhüpe Operatsioon Crusaderi raames alanud Briti pealetungi toetuseks.[14] Sakslaste tugeva vastupanu ja langevarjuhüppeks ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu lõppes missioon katastroofiliselt; 22 sõdurit, kolmandik üksusest, hukkus või langes vangi.[17] Üksuse järgmine missioon läks täielikult korda. Koos Long Range Desert Groupi abiga rünnati kolme sakslaste lennuvälja Liibüas ja hävitati 60 lennukit, kaotades ise 2 võitlejat ja 3 jeepi.[17] 1942. aasta septembris nimetati üksus ümber 1st SAS-iks ja see koosnes neljast Briti eskadronist, ühest Vaba Prantsusmaa ja ühest Kreeka üksusest ning Folboat Sectionist.[18]

1943. aasta jaanuaris langes üksuse ülem kolonel Stirling Tuneesias vangi ja Paddy Maine sai tema asemel uueks ülemaks.[19] 1943. aasta aprillis reorganiseeriti 1st SAS Mayne'i juhtimise all Special Raiding Squadroniks, ning varem SAS-i all olnud Special Boat Squadron (Folboat Section) muudeti George Jellicoe juhtimise all iseseisvaks üksuseks.[20] Special Raiding Squadron võitles Sitsiilias ja Itaalias koos 2nd SAS-iga, mis loodi 1943. aastal Põhja-Aafrikas Small Scale Raiding Force'iks nimetatud üksuse ümbernimetamisel.[21][22] Special Boat Squadron võitles Egeuse saartel ja Dodekaneesidel kuni sõja lõpuni.[23] 1944. aastal moodustati Briti 1st ja 2nd SAS-ist, Prantsuse 3rd ja 4th SAS-ist ning Belgia 5th SAS-ist ühtne SAS Brigade.[24] Brigaadile anti ülesandeks teostada õhudessantoperatsioone sakslaste tagalas okupeeritud Prantsusmaal[4], toetamaks liitlasvägede üldpealetungi (operatsioonid Houndsworth, Bullbasket, Loyton ja Wallace-Hardy), ning hiljem Belgias, Hollandis (Operatsioon Pegasus) ja viimaks Saksamaal (Operatsioon Archway)[24][25] Seoses Hitleri poolt 18. oktoobril 1942 väljaantud Komando Käsuga, mis kohustas Saksa sõdureid kohe tapma vangilangenud liitlasvägede eriväelased (komandod), kaotas SAS kokku 65 vangilangenud võitlejat. 34 neist 1944. aasta juulis operatsioon Bulbasketi järel ja 31 sama aasta oktoobris operatsioon Loytoni ebaõnnestumisel.[26]

Sõjajärgsed aastad

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõja lõppedes ei näinud Briti valitsus enam üksuse järele vajadust ja saatis selle 8. oktoobril 1945 laiali.[4]

Järgmisel aastal leiti siiski, et armeel on vajadus alalise komandoüksuse järele ja tehti otsus formeerida Territoriaalarmee koosseisus uus SAS-i rügement.[27]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Oliver Wheaton (10. juuni 2018). "Former head of armed forces Field Marshal Lord Guthrie Craigiebank hospitalised after falling from horse during Trooping the Colour". The Independent (inglise keeles). Vaadatud 11. juuli 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ Who's Who 2010. 2009. A&C Black. ISBN 9781408114148.
  3. ↑ 3,0 3,1 Molinari 2007, lk 22.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Shortt & McBride 1981, lk 16.
  5. ↑ Shortt & McBride 1981, lk 18.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Sean Rayment (28. detsember 2003). "Overstretched SAS calls up part-time troops for Afghanistan". The Telegraph (inglise keeles). Vaadatud 11. juuli 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Griffin 2006, lk 150–152.
  8. ↑ "Wartime History" (inglise keeles). Special Air Service Regimental Association. Vaadatud 21. jaanuar 2011. {{netiviide}}: |URL= ja |url= dubleerivad üksteist (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. ↑ "Prime Ministers Questions, Special Forces" (inglise keeles). Ühendkuningriigi parlament. 17. mai 1991. Vaadatud 11. juuli 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. ↑ "Special Forces" (inglise keeles). Ühendkuningriigi parlament. Vaadatud 11. juuli 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. ↑ Abigail Watson (3. august 2016). "The UK can't stay 'mum' over Russian bombing of Special Forces base in Syria". DefenceReport (inglise keeles). Vaadatud 11. juuli 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. ↑ Army Briefing Note 120/14, NEWLY FORMED FORCE TROOPS COMMAND SPECIALIST BRIGADES; tsitaat: "It commands all of the Army’s Intelligence, Surveillance and EW assets, and is made up of units specifically from the former 1 MI Bde and 1 Arty Bde, as well as 14 Sig Regt, 21 and 23 SAS(R)."
  13. ↑ Thompson 1994, lk 8.
  14. ↑ 14,0 14,1 Haskew 2007, lk 39.
  15. ↑ Thompson 1994, lk 7.
  16. ↑ Thompson 1994, lk 48.
  17. ↑ 17,0 17,1 Haskew 2007, lk 40.
  18. ↑ Molinari 2007, lk 25.
  19. ↑ Haskew 2007, lk 42.
  20. ↑ Morgan 2000, lk 15.
  21. ↑ "Major Roy Farran". The Times (inglise keeles). 6. juuni 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. mai 2010. Vaadatud 12. juuli 2018. {{netiviide}}: eiran teksti "Times Online Obituaries" (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  22. ↑ "Lieutenant-Colonel David Danger: SAS radio operator". The Times (inglise keeles). 31. märts 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2010. Vaadatud 12. juuli 2018. {{netiviide}}: eiran teksti "Times Online Obituaries" (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  23. ↑ Haskew 2007, lk 52–54
  24. ↑ 24,0 24,1 Shortt & McBride 1981, lk 15.
  25. ↑ "Stolen medals" (inglise keeles). Society of Friends of the Airborne Museum Oosterbeek. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2012. Vaadatud 12. juuli 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  26. ↑ Schorley & Forsyth 2008, lk 50.
  27. ↑ Shortt & McBride 1981, lk 17.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Griffin, P.D (2006). Encyclopedia of Modern British Army Regiments. Sutton Publishing. ISBN 0-7509-3929-X.
  • Haskew, Michael E (2007). Encyclopaedia of Elite Forces in the Second World War. Pen and Sword. ISBN 978-1-84415-577-4.
  • Molinari, Andrea (2007). Desert Raiders: Axis and Allied Special Forces 1940–43. Osprey Publishing. ISBN 978-1-84603-006-2.
  • Morgan, Mike (2000). Daggers Drawn: Second World War heroes of the SAS and SBS. Sutton. ISBN 0-7509-2509-4.
  • Thompson, Leroy (1994). SAS: Great Britain's Elite Special Air Service. Zenith Imprint. ISBN 0-87938-940-0.
  • Schorley, Pete; Forsyth, Frederick (2008). Who Dares Wins: Special Forces Heroes of the SAS. Osprey Publishing. ISBN 978-1846033117.
  • Shortt, James; McBride, Angus (1981). The Special Air Service. Osprey Publishing. ISBN 0-85045-396-8.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Special_Air_Service&oldid=6705233"