Robert J. Shiller

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Robert James Shiller (sündinud 29. märtsil 1946) on USA majandusteadlane.

Ta on Yale'i Ülikooli professor. Alates 1980. aastast on Shiller olnud teadur USA majandusuuringute büroos (National Bureau of Economic Research; NBER), 2005. aastal oli ta Ameerika Majandusteadlaste Assotsiatsiooni (American Economic Association) asepresident ja 2006–2007 oli ta USA idapoolsete osariikide majandusteadlaste assotsiatsiooni (Eastern Economic Association) president. Shiller kuulub varahaldusfirma MacroMarkets LLC asutajate hulka ja on selle peaökonomist. Ta on kirjutanud mitu menukat raamatut.

Shillerit peetakse üheks maailma sajast mõjukaimast majandusteadlasest.^[1] 2013. aastal sai ta koos Eugene F. Fama ja Lars Peter Hanseniga Nobeli majandusauhinna "varahindade empiirilise analüüsi eest".^[2]

Shiller on uuskeinsiaan ning The New York Timesi ja Project Syndicati kolumnist.

Shiller sündis USA Michigani osariigis Detroitis. Ta on leedu päritolu.^[3] Tal on psühholoogist abikaasaga kaks last.^[4]

Shiller sai magistri- ja doktorikraadi MIT-ist. 1972. aastal kaitstud doktoritöö pealkiri oli "Ratsionaalsed ootused ja intressimäärade struktuur" ("Rational expectations and the structure of interest rates"), töö juhendaja oli Franco Modigliani.^[5] 1982. aastast on Shiller töötanud Yale'i Ülikoolis. Ta on kirjutanud eri teemadel, näiteks käitumuslikust rahandusest, kinnisvarast ja riskijuhtimisest. Alates 1991. aastast on ta koos Richard Thaleriga korraldanud NBER-i käitumusliku rahanduse töötubasid. Shilleri raamat "Macro Markets" võitis TIAA-CREF-i esimese Paul A. Samuelsoni nimelise auhinna.

1981. aastal avaldas Shiller ajakirjas The American Economic Review artikli "Do stock prices move too much to be justified by subsequent changes in dividends?", milles vaidlustas tollal majandusteadlaste seas domineerinud efektiivse turu hüpoteesi.^[6] Shiller väitis, et ratsionaalsel väärtpaberiturul põhinevad aktsiahinnad investorite poolt nüüdisväärtusesse diskonteeritud tulevikudividendide ootusel. Shiller jälgis USA aktsiaturgu alates 1920. aastatest ja võttis vaatluse alla need ootused tulevaste dividendide ja diskonteerimismäärade kohta, mis võiksid seletada aktsiaturgudel toimuvaid variatsioone. Ta järeldas, et aktsiaturgude volatiilsus oli suurem kui ratsionaalsete tulevikuootustega on võimalik seletada.

Pärast 1987. aasta oktoobri börsikrahhi leidis käitumusliku rahanduse koolkond uusi pooldajaid. Shiller koostas oma uurimistöö raames küsimustiku, milles küsis investoritelt ja börsimaakleritelt, mis motiveerib neid tehinguid tegema. Tulemused toetasid Shilleri hüpoteesi, et neid otsuseid ajendavad tihti emotsioonid mitte ratsionaalsed arvutused. Ta on alates 1989. aastast jätkuvalt vastavaid andmeid kogunud.^[7]

1991. aastal moodustas Shiller koos ökonomistide Karl Case'i ja Allan Weissiga firma nimega Case Shiller Weiss. Firma koostas kinnisvara korduvmüügi indeksi, mis uuris USA kinnisvara müügihindade statistika abil majamüügi hinnastamise trende. Indeksi koostamise ajal uuris Case jätkusuutmatuid kinnisvarahinna buume Bostonis ja Shiller majanduslike mullide käitumuslikke aspekte. Case’i ja Shilleri arendatud indeksi omandasid hiljem Fiserv ja Standard & Poor, kes seda edasi arendasid. Indeks on tuntud kui Case-Shilleri indeks.^[8]

Bestselleriks saanud raamatus "Irrational Exuberance" (2000) hoiatas Shiller, et väärtpaberibörsil oli märtsiks 2000 tekkinud mull, mis ähvardas viia järsu languseni.

2005. aastal märkis Shiller CNBC saates "How to Profit from Real Estate Boom" (Kuidas kinnisvarabuumist kasu lõigata), et pikas perspektiivis ei suuda kinnisvara hinnatõusud inflatsiooni ületada , v.a piiratud maa-alaga kohtades, kuna eluaseme hind sõltub ehitustöö maksumusest ja tavapärasest majanduslikust kasumist. Samuti saates olnud David Lereah oli teist meelt.

Shiller oli USA mõttekoja Brookings Institution 2003. aastal ilmunud raporti "Is There a Bubble in the Housing Market?" kaasautor. Raamatu "Irrational Exuberance" teises trükis (2005) arendas ta oma seisukohti edasi. Ta kirjutas, et "täiendavad hinnatõusud [aktsia- ja kinnisvara] turgudel võivad ükskord viia oluliste langusteni... Pikas perspektiivis võib tagajärjeks olla tarbijate ja ettevõtete kindlustunde vähenemine ja järjekordne, võimalik, et ülemaailmne, majanduslangus. See äärmuslik tulemus ... ei ole vältimatu, kuid see on palju tõsisem risk, kui seda laialdaselt tunnistatakse". 2006. aastal The Wall Street Journalis kirjutades hoiatas Shiller taas, et "on väga suur oht, et enne veel kui enamus meist ootaks, tuleb väga raske periood loiu müügi, väikeste vahendustasude, langevate hindade, sagenevate maksevõimetuste ja tõusva tagatiste realiseerimise arvuga, tõsiste probleemidega finantsturgudel ja võimaliku majanduslangusega".^[9] 2007. aasta septembris, aasta enne Lehman Brothersi krahhi, kirjutas Shiller artikli, milles ennustas USA kinnisvaraturgu ähvardavat kokkuvarisemist ja sellele järgnevat finantspaanikat.^[10]

2009. aastal anti Shillerile Saksa Panga finantsökonoomika auhind teedrajava uurimistöö eest varahindade dünaamika valdkonnas. Shilleri tähelepanekud riskijagamise, finantsturgude volatiilsuse, mullide ja kriiside kohta on mõjutanud nii akadeemikuid, finantsmaailma praktikuid kui poliitikakujundajaid. 2010. aastal nimetas ajakiri Foreign Policy teda oma tähtsaimate globaalsete mõtlejate nimekirjas.^[11] 2011. aastal oli ta Bloombergi hinnangul 50 maailmamajanduse mõjukaima inimese hulgas.^[12] 2013. aastal sai ta koos Fama ja Hanseniga Nobeli majandusauhinna.

• "Finance and the Good Society". Robert J. Shiller, Princeton University Press (2012), ISBN 0-691-15488-0.
• "Animal Spirits: How Human Psychology Drives the Economy, and Why It Matters for Global Capitalism". George A. Akerlof & Robert J. Shiller, Princeton University Press (2009), ISBN 978-0-691-14233-3.
• "The Subprime Solution: How Today's Global Financial Crisis Happened, and What to Do about It". Robert J. Shiller, Princeton University Press (2008), ISBN 0-691-13929-6.
• "The New Financial Order: Risk in the 21st Century". Robert J. Shiller, Princeton University Press (2003), ISBN 0-691-09172-2.
• "Irrational Exuberance". Robert J Shiller, Princeton University Press (2000), ISBN 0-691-05062-7. Eesti keeles "Arutu õhin". AS Äripäev 2020. ISBN 978-9949-694-17-4.
• "Macro Markets: Creating Institutions for Managing Society's largest Economic Risks". Robert J. Shiller, Clarendon Press, New York: Oxford University Press (1993), ISBN 0-19-828782-8.
• "Market Volatility". Robert J. Shiller, MIT Press (1990), ISBN 0-262-19290-X.

Nobeli majandusauhinna laureaadid

1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley • 2013 Fama, Hansen, Shiller • 2014 Tirole • 2015 Deaton • 2016 Hart, Holmström • 2017 Thaler • 2018 Nordhaus, Romer • 2019 Banerjee, Duflo, Kremer  • 2020 Milgrom, Wilson  • 2021 Card, Angrist, Imbens  • 2022 Bernanke, Diamond, Dybvig • 2023 Goldin • 2024 Acemoglu, Johnson, Robinson