Rein Taagepera

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rein Taagepera (sündinud 28. veebruaril 1933 Tartus) on eesti päritolu ameerika politoloog ja Eesti poliitik.

Taagepera põgenes 1944. aasta septembris koos perega okupeeritud Eestist. Ta lõpetas keskkooli Marrakechis (tollases Prantsuse protektoraadis Marokos). Seejärel õppis ta USA-s ja Kanadas füüsikat ning sai Delaware'i ülikoolist 1965. aastal filosoofiadoktori kraadi. 1969. aastal sai ta magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal ja asus tööle California Ülikooli Irvine'is, kuhu jäi kogu oma ülejäänud Ameerika-karjääri ajaks.

Rein Taagepera politoloogiaalased tööd käsitlevad peamiselt valimisi ning neis rakendab ta kvantitatiivseid meetodeid, mille omandas füüsikuna.

Taagepera taheti Eesti Üliõpilaste Seltsist välja arvata, kuna 1971. aastal Kanada metsaülikoolis soovitas ta "30 aasta plaanis" taotleda Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestile Ungari Rahvavabariigi tüüpi staatust.^[1]

Taagepera oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. 1992. aastal kandideeris ta presidendivalimistel ning saavutas Arnold Rüütli ja Lennart Meri järel kolmanda koha, kogudes 23% häältest. Hiljem oli ta üks erakonna Res Publica rajajaist ning esimees 8. detsembrist 2001 kuni 24. augustini 2002, kuid jäi peagi selle tegevusest kõrvale.

Taagepera on võtnud sageli sõna ajakirjanduses ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. 2005. aastal läks tema samanimelisest kirjutisest käibele eestlaste demograafilist kriisi iseloomustav metafoor "demograafiline vetsupott".

• 1990 Friedebert Tuglase novelliauhind (teose "Livland, Leaveland" eest)
• 1998 Tartu Ülikooli suur medal^[2]
• 1999 Halletti auhind, Ameerika Politoloogia Assotsiatsioon (American Political Science Association)
• 2003 Longley auhind, Ameerika Politoloogia Assotsiatsioon
• 2000 Koosmeele auhind
• 2000 Riigivapi II klassi teenetemärk^[3]
• 2008 Johan Skytte auhind (Rootsi)
• 2009 Johan Skytte medal^[4]
• 2017 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler^[5]
• 2020 Aino Järvesoo auhind elutöö eest^[6]
• 2023 riiklik haridustöötaja elutööpreemia

• Seats and Votes: The Effects and Determinants of Electoral Systems, 1989, co-author
• Estonia: Return to independence, 1993
• The Baltic States: Years of Dependence, 1940-1990, 2nd edn. 1993, co-author ISBN 0-520-08228-1
• The Finno-Ugric republics and the Russian state, 1999
• Predicting Party Sizes: The Logic of Simple Electoral Systems, 2007 ISBN 0-19-928774-0
• Making Social Sciences More Scientific. The Need for Predictive Models, 2008 ISBN 0-19-953466-7
• Parsimonious model for predicting mean cabinet duration on the basis of electoral system (with Allan Sikk), Party Politics, 2010.
• "Marega Kalifornias" 2015 (mälestusteraamat aastatest 1970–1986)
• "Eesti poliitika 100 aastat" 2018

• "Demograafiline vetsupott" Eesti Päevaleht, 30. august 2005
• "Eesti keele heategijad" Eesti Päevaleht, 14. märts 2009
• "Eestlased tegutseks justkui kahel gloobusel" Eesti Päevaleht, 1. august 2009
• "Balti apellist Balti ketini" Eesti Päevaleht, 21. august 2009
• "Kikivarvul hullumajja?" Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009

Tema abikaasa oli keemik Mare Taagepera (1938–2013), neil on kolm last. Tema isa Karl Taagepera oli loomaarstiteadlane.

• "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45

Tsitaadid Vikitsitaatides: Rein Taagepera

• "Meteoric trajectory: The Res Publica Party in Estonia" (2006), Democratization 13(1): 78-94
• Marti Aavik. Rein Taagepera on küsinud tegelikkuse kohta täiesti uusi küsimusi ja võinud hüüda ka «Heureka!» Postimees, 18. aprill 2009
• Rein Taagepera telesaates "Püramiidi tipus" ETV, 5. märts 2011
• Olev Remsu "Inimene ja poliitik", Teater. Muusika. Kino, juuni 2019 (retsensioon Peeter Simmi ja Trivimi Velliste portreefilmile "Rein Taagepera")