Prognoos (meditsiin)
Prognoos (kreeka keeles πρόγνωσις prognōsis 'etteteadmine, ettenägemine') on meditsiinis haiguse kulu ja haige seisundi muutumise ennustus.
Kindlaid digitaalseid kriteeriume meditsiiniliseks prognoosimiseks tänapäeval ei ole. Prognoos püstitatakse vastavalt arsti teadmistele ja kogemustele. Teatud määral saab prognoosi kujundada suurte statistiliste rühmade alusel, nt on eelnevate uuringute tulemusel võimalik väita, et 45% tõsise septilise šokiga patsientidest sureb 28 päeva jooksul. Siiski ei määra see korrektselt konkreetse üksikisiku saatust. Prognoosimisel arvestatakse haiguse iseloomu, haige vanust, kaasuvaid haigusi, haige meeleolu ja tahet paraneda, ravimite toime tõhusust ja tekkivaid kõrvalnähte, haige sotsiaalset ja psüühilist seisundit, haige pärilikkuse anamneesi, riskitegurite olemasolu.
Eristatakse järgmisi prognoose:
- prognoos elu suhtes
- prognoos funktsiooni taastumise suhtes
- prognoos töövõime suhtes
- prognoos tervistumise suhtes
Eristatakse järgmisi prognoosi tõenäosuse realiseerumise astmeid:
- hea
- kahtlane
- halb
- väga halb
Seega, kui prognoos elule on hea, siis väga suure tõenäosusega jääb patsient haiguse lõppedes või stabiliseerudes ellu, ning kui prognoos elule on väga halb, siis väga suure tõenäosusega põhjustab haigus inimese surma.
Prognoosi teades saab paremini otsustada, kas on mõttekas üht- või teistsugust ravi alustada.
Prognoos võib sisaldada infot selle kohta, millise aja vältel ravi ajal ja järel haige seisund ei halvene, milline on elusoleku tõenäosus teatud aja möödumisel diagnoosimisest ning kui pikk on haige elu pärast diagnoosimist.
19. sajandil oli meditsiini põhieesmärk haiguste korrektne diagnoosimine ja rahuldava prognoosi saavutamine. Alles hiljem pandi põhirõhk haiguste väljaravimisele.