Po

See artikkel räägib Itaalia jõest; Po on ka polooniumi sümbol. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Po (täpsustus).

Po (ladina keeles Padus või Eridanus^[1]) on Itaalia pikim jõgi.

Po pikkus on 652 km, suurim laius 503 m. Jõe keskmine vooluhulk on 1540 m³/s. Tema valgla suurus on 74 000 km², millest 70 000 km² asub Itaalias. Po valgla piir moodustab suure osa Itaalia piirist Prantsusmaa ja Šveitsiga.

Po algab Piemontest Cotti Alpidest Monte Viso jalamilt. Ülemjooksul voolab ta mägijõena itta. Mägedest Lombardia madalikule laskunud, pöördub ta põhja, ühinedes vasakpoolse lisajõe Pellice ning parempoolsete lisajõgede Varaita ja Mairaga. Seejärel voolab ta läbi Moncalieri ja Torino, mis väga lähestikku paiknevad. Torinos suubub temasse vasakult Dora Riparia. Seejärel pöördub ta kirdesse ja Chivassos, kus temasse vasakult suubub Orco, itta ning voolab selles suunas kuni suudmeni. Ta voolab läbi Casale ja Valenza. Nende vahel suubub temasse vasakult Sesia, mida mööda kulgeb Piemonte ja Lombardia piir. Pärast Valenzat suubuvad Posse paremalt Tanaro (suurim parempoolne lisajõgi) ja Scrivia. Sesia ja Scrivia suudme vahel on Po Piemonte ja Lombardia piiriks. Seejärel, juba Lombardias, suubuvad Posse vasakult Agogna ja Ticino jõgi ning pärast Casteli linna vasakult Lambro ja paremalt Trebbia. Alates Castelist on Po põhja jääva Lombardia ja lõunasse jääva Emilia-Romagna piiriks. Siis jõuab Po Piacenzasse. Enne ja pärast linna lookleb Po palju. Piacenzast allavoolu asub Cremona. Nende linnade vahel suubuvad Posse paremalt Nure ja vasakult Adda. Cremonast allavoolu asub Casalmaggiore ja nende vahel suubub Posse paremalt Taro jõgi. Edasi suubuvad sinna paremalt Parma jõgi ja Enza. Siis teeb Po kaare põhja poole ja voolab mõnda aega täielikult Lombardias. Seal suubuvad temasse vasakult Oglio ja Mincio ning paremalt Secchio ja Panaro. Pisut aega on Po põhjas oleva Veneto ja Lombardia piirijõgi, aga Panaro suudmest edasi Veneto ja Emilia-Romagna piirijõgi. Suudmes on delta ja Porto Viro sadam. Po delta kuulub täielikult Venetosse.^[2]

Po kaldal asuvad vähemalt 50 000 elanikuga linnadest Moncalieri, Torino, Piacenza ja Cremona^[2]. Minevikus asus Po kaldal Ferrara, kuid jõesängi muutuse tõttu kulgeb Po tänapäeval Ferrarast 5 km põhja poolt. Suurt kaugemale ei jää jõest põhja poole Pavia. Milanoga on Po seotud kanalite võrgu (navigli) abil, mida aitas kavandada Leonardo da Vinci.

Vana-Kreekas nimetati Pod Eridanoseks. Legend rääkis, et kui Phaeton taevast alla kukkus ja hukkus, siis voolasid teda leinavate õdede pisarad Eridanosse ja muutusid seal merevaiguks. See viitab Pole kui merevaiguteele.^[3]

Ladina keeles nimetati Pod Paduseks. See sõnatüvi võib olla veneti või keldi päritolu. Jõgi poolitas Gallia cisalpina provintsi. Selle provintsi lõunaosa nimetati Gallia cispadanaks ('Gallia siinpool Padust') ja põhjapoolset Gallia transpadanaks ('Gallia sealpool Padust').^[3]

Minevikus kulges Po teist sängi mööda. Vana jõesäng moodustab osaliselt säilinud kraavide ja vanajõgede süsteemi. Po lahknes praegusest jõesängist Ferrarast pisut ülesvoolu ja voolas tänapäevasest sängist lõuna poolt läbi Ferrara. Temasse suubusid Reno jõgi, Idice, Sillaro, Santerno ja Lamone. Po moodustas suure delta tänapäevasest deltast lõunas. Suurem osa veest suubus merre Comacchio kandis ja delta kunagist asukohta märgib Comacchio laguun, kuid üks jõeharu suubus merre veelgi kaugemal lõunas Ravenna lähedal. Juba Augustus laskis rajada Ravennat Poga ühendava kanali^[4].

Antiikajal oli kogu Aadria mere rannik Ravenna ja Veneetsia vahel suur soo. Seetõttu ei suunatud Via Aemiliat Ravennast põhja poole, vaid Riminist loodesse läbi Bologna Piacenzasse.

Ravenna oli keskajal märksa olulisem linn kui tänapäeval. Selleks, et vähendada Po üleujutustest Ravennale tulenevat ohtu, suunati 1152 Po uude sängi. Vahepealsete sajandite jooksul on Po setetest jõudnud tekkida uus delta, mis ulatub 12 km kaugusele merre.

Vahemere bassein on Maa koorel Aafrika laama põhjaosas olev alamik, mille on põhjustanud Aafrika laama sukeldumine Euraasia laama alla. Laamade kokkupõrke tulemusena on sündinud Alpid, kust Po algab. Geoloogilise aja vältel on see alamik olnud põhiliselt mereveega täidetud, kusjuures seda veekogu on nimetatud mitmesuguste nimedega, näiteks Tethyse ookeaniks.

Miotseeni kõige hilisemal perioodil Messina perioodil (5,96–5,33 miljonit aastat tagasi) toimus niinimetatud Messina soolsuskriis, mille põhjustas see, et põhja poole liikuv Aafrika laam sulges Gibraltari väina. Vahemeri muutus järveks. Selle järve aurumine ületas tunduvalt juurdevoolu jõgedest ja sademetest, mistõttu Vahemere veetase langes kõvasti. Vahemere pind võis olla kilomeetri võrra ja isegi rohkem allpool maailmamere veetaset. See sõltus kliimast: kuivematel aegadel kuivas Vahemeri eriti kokku.

Po moodustas sel ajal kanjoni, mis oli Po tänapäeva keskjooksul kilomeetrisügavune, aga tänapäeva suudmealal isegi 2—3 km sügav. See kanjonisüsteem kulges tänapäevase Aadria mere põhjas palju kaugemale jõe tänapäevasest suudmest. Selle jäänuseid on leitud Aadria mere kesk- ja isegi lõunaosast.

Messina soolsuskriisi lõpetas see, et meri murdis Gibraltari väina taas läbi ja Vahemeri voolas jälle täis. See juhtus mitme kuu kuni 2 aasta jooksul ja veetaseme tõus võis alguses ulatuda 10 meetrini päevas, sest Gibraltari väinast voolas sisse vett palju kordi rohkem kui tänapäeva Amazonasest ookeani voolab. Selle tulemusena ujutati üle kogu Lombardia madalik.

Pliotseenis täitis Po oma setetega oma kunagist kanjonit. Pleistotseeni alguseks oli kanjon täidetud. Pärast seda kõikus meretase veel korduvalt, aga enam mitte rohkem kui 100–120 m ulatuses. Aadria mere viimane pealetung algas 20 tuhat aastat tagasi, kui viimane jääaeg oli maksimumis, ja lõppes 5500 aastat tagasi.

Sellest ajast on Aadria meri taganenud ja Po oma setetega järjest Lombardia madalikku täitnud. Ajavahemikul 1000 eKr kuni 1200 pKr nihkus rannajoon keskmiselt 4 m aastas ja Po muutus selle võrra pikemaks. Kuid 20. sajandi keskpaiku on see protsess inimtegevuse mõjul peatunud ja isegi pisut pöördunud. Aadria meri tungib oma põhjaosas rannikule peale. Po ei vii enam nii palju setteid merre, sest need jäävad suures osas hüdroelektrijaamade paisu taha kinni. Peale selle kasutatakse jõe vett ulatuslikult tööstuse ja põllumajanduse tarbeks. Tööstuse jaoks ammutatakse jõest suurtes kogustes liiva. Seetõttu tungib soolane merevesi nii põhjavette kui rannikulähedasse pinnavette.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Po

• Pian del Re looduskaitseala, Po jõe läte (inglise keeles) vaadatud 2012-08-20