Otto III (Saksa-Rooma keiser)

See artikkel räägib Saksa-Rooma keisrist; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata Otto III.

Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.

Otto III oli Otto II poeg, sai väga noorelt võimule ning kuni 995. aastani valitsesid tema ema Theophano ja vanaema Adelheid.

996. aastal vallutas ta Rooma, pani ametisse oma nõo Bruno von Kärnteni (Saksa-Rooma keisri Otto I pojapoja Kärnteni hertsogi Otto von Wormsgau ja Baieri hertsogi Arnulfi pojatütre Judith Luitpoldingi poja) Rooma paavstina Gregorius V ja Otto III krooniti Saksa-Rooma keisriks.

Otto III püüdis taastada Rooma impeeriumi või vähemalt selle lääneosa, uskudes, et kõrgeim võim peaks kuuluma keisrile, kellele alluksid kõik, nii ilmalikud kui ka vaimulikud aukandjad, sealhulgas Rooma paavst. Otto III koostas aastal 998 bulla "Renovatio imperia Romanum", millega ta kuulutas Rooma impeeriumi taastatuks. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsetama kogu keisririiki Galliast Slaavimaani.

Otto III olid põhimõtteline patsifist ja üritas üles ehitada sõdadevaba kristlikku maailma.

Otto III abikaasaks pidi saama Bütsantsi printsess ja tulevase keisrinna Zoe, kuid Otto suri vahetult enne pulmi. Pikemas plaanis oleks abielu võinud tähendada Ida- ja Lääne-Rooma taasühendamist.

Ta viis läbi misjonitööd, näiteks asutas Poola vürstiriigis, Gnieznos piiskopkonna ning andis vürst Boleslawile Poola kuninga ning vürst Istvanile Ungari kuninga tiitli.

Otto suurejoonelised idealistlikud plaanid nurjas tema ootamatu varajane surm sõjakäigul roomlaste vastu. Kahtlustatud on ka mürgitamist.

Otto III figureerib Ristikivi "Rooma päeviku" minategelase Kaspar von Schmerzburgi nägemustes - Kasparile kangastub stseen noore keisri surivoodi juures.