Obizzo II d'Este

Obizzo II d'Este (ca 1247 – 13. veebruar 1293) oli Ferrara ja Ancona margi markii.

Obizzo oli markkrahv Azzo VII d'Este ainsa poja Rinaldo I d'Este sohilaps suhtest Napoli pesunaisega.^[1] Varsti peale sündi aeti Obizzo koos oma emaga Ferrarast välja ja nad asusid elama Ravennasse. Oma staatuse tõttu oli Obizzole määratud selgusetu tulevik. Kuid see olukord muutus aastal 1251 – tema isa, kes oli aastast 1238 Saksa-Rooma keisri Friedrich II pantvang Puglias, mürgitati ühes oma viljatu naise Adelaide da Romanoga.

Kuna Rinaoldo oli olnud markkrahv Azzo VII ainus poeg, nägi markkrahv nüüd Obizzos ainsat võimalust Este dünastia edasi kestmiseks ja võitles selle nimel, et teda tema pärijana tunnustataks. Paavst Innocentius IV legitimeeris Obizzo aastal 1252, varsti peale seda kui tema ema oli Aadria merre uputatud.^[2]

1264. aasta 7. veebruaril kuulutati ta gvelfina Ferrara eluaegseks valitsejaks, kuigi tema päritolu kohta esitati küsimusi ja linn jagunes arvamuses kaheks (Obizzol olid olulised toetajad, sealhulgas Ravenna peapiiskop). Tema valitsemisaeg tähistas Ferrara kommuuniaja lõppu ja kuni 17. sajandini kestnud valitsemisviisi algust. Obizzo haaras enda valdusse ka gibelliinide Salinguerra linna, kuid muutis hiljem vastavalt vajadusele poolt. Aastal 1288 sai temast ka gibelliinide Modena ning aastal 1289 Reggio valitseja. Tema valitsemisaeg ei olnud ainult muretu ning korduvalt üritati teda ka peatada (nt aastatel 1273 ja 1288), kuid tulutult.

Hiljem kaotas Obizzo II turniiril võideldes silma, kuid alates temast muutis Este dünastia Ferrara järgmiseks kolmeks sajandiks üheks juhtivaks majanduslikuks jõuks ja kultuuri- ning kunstikeskuseks.

Kõige tõenäolisemalt tappis Obizzo tema poeg Azzo VIII d'Este ja seda ilma, et Obizzo oleks omale pärijat nimetanud. Azzo pretendeeris valitsemisele kui vanim poeg (esisünniõigus), kuid tema vennad Aldobrandino ja Francesco võitlesid jõuliselt ka oma õiguste eest. Viimaks sõlmisid vennad valdustega seoses jagamislepingu: Azzo säilitas Ferrara, Aldobrandino sai endale Modena ja Francesco Reggio Emilia.

Obizzo d'Este on tegelane ka Dante Alighieri teoses "Jumalik komöödia" – teda on kujutatud põrgu seitsmendas ringis ja raamatu järgi ostis ta oma vennalt naisterahva seksuaalsuhete jaoks.

Obizzo abiellus esimest korda^[3] aastal 1263 Niccolò Fieschi di Lavagna tütre Jacopinaga (ka Giacomina), kes suri 1287. aasta detsembris; Jacopina isa oli paavst Innocentius IV vend. Neil oli viis last:

• Azzo VIII (peale aastat 1263 - 31. jaanuar 1308). Oli Ferrara valitseja aastatel 1293 kuni 1308.
• Beatrice (1268 – 15. september 1334), abiellus esimest korda Gallura giudice Ugolino Viscontiga ning teist korda 1300. aasta 24. juunil Milano valitseja Galeazzo I Viscontiga.
• Maddalena, kes abiellus esmalt Ferrara päritolu Aldobrandino Turchiga ning teist korda Raniero di Canossaga.
• Aldobrandino II (suri 1326; Ferrara valitseja aastatel 1308 kuni 1326).
• Francesco (suri 1312 sõjas), oli markii d'Este.

Aastal 1289 abiellus Obizzo teist korda, võttes naiseks Verona valitseja Alberto I della Scala tütre Costanza (suri 1306). Sellest abielust lapsi ei sündinud.