Normandia dessant

See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Normandia dessant
Osa teise maailmasõja läänerinde lahingutegevusest
USA vägede maabumine Omaha Beachil 6. juunil 1944
Toimumisaeg	6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944
Toimumiskoht	Normandia rannik
Tulemus	liitlasvägede võit
Osalised
USA  Suurbritannia Kanada  Austraalia Vaba Prantsusmaa  Uus-Meremaa  Holland  Norra  Poola eksiilvalitsus Saksa Riik
Jõudude suurus
1 000 000 (4. juuliks) 380 000 (23. juuliks)
Kaotused
D-päev: USA: 1465 surnut; 5138 haavatut, kadunut või vangi langenut D-päev: Saksamaa: 4000 kuni 9000 surnut, haavatut või vangi langenut

Normandia dessandiks nimetatakse 6. juunil 1944 Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.

Esimese katse Prantsusmaa rannikul maabuda tegid Briti, Kanada ja USA väed juba 19. augustil 1942 Dieppe’i juures (operatsioon Jubilee), kuid see löödi tagasi.

1943. aasta novembris ja detsembris toimunud Teherani konverentsil otsustati teise rinde avamine Lääne-Euroopas, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu – Normandia dessanti (D-päev, teine rinne, teise rinde avamine).

D-päeva kavandamist alustati juba kolm aastat enne selle toimumist. Üks raskemaid probleeme dessandi planeerimisel oli maabumiskoha valik. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik, Bretagne'i põhjarannik, Normandia, Seine'i suudmeala Le Havre'i ümbruses, Pas de Calais' ja Hollandi ning Belgia rannik. Nagu teame ajaloost, valiti rünnakuks Normandia rannik, mis osutus igati õnnestunud valikuks, sest sakslased ei uskunud viimase hetkeni, et Normandia ranniku ründamine ongi suurdessandi algus, vaid pidasid seda pettemanöövriks.

Teise probleemina kerkis esile maabumispäeva valik. Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, maabumiseks on vaja mõõna, mil rannikuäärne merepõhi koos sakslaste ehitatud dessanditõketega paljastub. Mõõn peaks olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääks aega terve pikk suvepäev. Ja muidugi on dessandi maabumiseks vaja võrdlemisi vaikset ilma.

1944. aasta juunis oli kaks kolmepäevast perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule – 5.–7. ja 18.–20. juunil. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris Eisenhoweri staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime Overlord, kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult, madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower (hilisem Ameerika Ühendriikide president aastatel 1953–1961) käsu operatsiooni Overlord algus 24 tundi edasi lükata.

Kolmanda, kuid mitte väiksema probleemina kerkis esile sõdurite varustamine kõige vajalikuga ja sõjatehnika viimine üle La Manche'i väina, sest varustuse toimetamine rindel võitlevate meesteni on strateegiliste otsuste langetamisel üks tähtsamaid tegureid. Planeerijate probleem seisnes selles, et iga lahingus osalev diviis vajas umbes 600 tonni varustust päevas. Seepärast tuli pikaajalise lahendusena rajada korralik sadam. Sellekohased projektid, mis kokku said koodnime Mulberry, nägid ette tuua kohale 50 000 tonni teraskonstruktsioone, 1 000 000 tonni betooni, 10 kilomeetrit sadamasildu ja panna La Manche'i põhja 193 kilomeetrit kaableid. Ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. juunil 1944, kaks päeva pärast dessandi algust, ja nädala lõpuks olid need juba kasutusel.

Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti. Esimesed ründajad jõudsid kohale õhust, mitte merelt. Esimesed rajaleidjad saabusid kella 0.15 ajal, neile järgnes kohe ka Briti 6. õhudessantdiviis. Kella 0.48 ja 1.40 vahel hüppasid C-47 transpordilennukitelt alla Ameerika 101. õhudessantdiviisi langevarjurid, neile järgnes kella 1.51 ja 2.44 vahel 82. diviis. Õhudessantväed maandusid Orne'i jõe ja Sainte-Mère-Église'i linna vahelisel alal. Kokku maandus õhust umbes 25 000 meest, neist umbes 15 000 langevarjudel ja ülejäänud plaanereil.

Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 kergetanki ja 362 kergesuurtükki. Nende ülesandeks oli takistada Saksa soomusjõudude pealetungi liitlaste maabumispaigale, samuti hõivata sillad ja lüüsid Douve'i jõel ning tammid sealsetel üleujutusaladel.

Kell 3.14 öösel algas Briti raskepommitajate Lancaster pommirünnak mererannikul paiknevale kümnele tähtsamale Saksa rannapatareile. Järgnes 329 Ameerika Ühendriikide raskepommitaja B-24 Liberator pommirünnak ameeriklaste idapoolsel maabumispaigal, nn Omaha Beachil paiknevaile sakslaste kaitsepositsioonidele, 360 keskmise pommituslennuki rünnak nn Utah Beachile ja samuti pommirünnakud inglaste maabumisrandadele, mis kandsid koodnimesid Gold, Juno ja Sword.

Operatsioonis osalevad laevad jagunesid kahte suurde ossa, mida eesti keeles võiks nimetada Ida ja Lääne lahingukoondisteks. Ida lahingukoondis, mida juhatas kontradmiral Philip Vian, pidi tagama Briti 2. armee maabumise Goldi, Juno ja Swordi rannale. Lääne lahingukoondis, mida juhatas viitseadmiral A. G. Kirk, pidi aga tagama USA 1. armee maabumise Omaha ja Utah Beachile. Kell 5.30 hakkasid Ida lahingukoondise tuletoetuslaevad rannikut tulistama, kell 5.50 avas tule Lääne lahingukoondis. Otse esimese dessandilaine maalejõudmise eel anti kaldale massiline raketilöök. Nagu varem mainitud, oli kokku viis erinevat maabumislõiku: Utah, Omaha, Gold, Juno, Sword, vaadatuna läänest itta.

Utah (maabumise algus 6.30)

Ameeriklaste maabumine rannalõigul Utah ei kohanud erilist vastupanu, osalt ehk seepärast, et see toimus 1,5 kilomeetrit planeeritust lõuna pool. Keskööks vastu 7. juunit oli kogu ameeriklaste 4. diviis (21 328 meest) maabunud. Juba samal päeval ühines 4. diviis langevarjuritega, kelle ülesandeks oli võtta enda alla sillad ja lüüsid Douve'i jõel – nii moodustus umbes 15 km lai ja 12 km sügav hõivatud ala.

Omaha (maabumise algus 6.30)

Sealne maabumine pidi esialgu koguni läbi kukkuma. Kuna see oli ainus sobiv rannalõik Vire'i jõe ja Arromanches'i vahel, teadsid sakslased rünnakut oodata ja kindlustasid end seal tugevasti. Hukkus umbes 3800 meest. Siiski õnnestus keskpäevaks rannikule jõuda ja sama päeva õhtuks moodustus rannale tugiala, mille laius oli 10 km, kuid sügavus vaid 2 km.

Gold (maabumise algus 7.25)

Sellel lõigul ei saanud brittide vägedele osaks nii suurt vastupanu, osalt tänu spetsiaalsetele AVRE tankidele, mis mängisid suurt rolli La Hameli lähedal kindlustatud tugipunktiks muudetud sanatooriumi vallutamisel. Lõik Gold oli keskpäevaks vaenlastest puhas ja Briti väed alustasid edasitungi sisemaale.

Juno (maabumise algus 7.35)

Sellel lõigul olid kanadalaste väed veelgi edukamad ja täitsid päeva lõpuks peaaegu kõik seatud eesmärgid. Kanada tankid jõudsid välja Caeni-Bayeux' maanteele, aga kuna jalaväe toetus puudus, olid nad sunnitud tagasi tõmbuma. Juba esimesel päeval ühinesid dessandid Juno ja Gold ühiseks tugialaks, mille laius oli 22 km ja sügavus 10 km.

Sword (maabumise algus 7.30)

See brittide vägede lõik oli kõige lühem, et saaks anda tugeva koondlöögi Caeni suunas ja linn vallutada. Sakslased olid end seal aga hästi kindlustanud ja nagu Omaha puhul, seisis ka seal ees palju ränka võitlust, et hõivata püsitulepunktid. Keskhommikul teatati, et Saksa tankid koonduvad ja sellele järgneski kell 16.30 tankirünnak. Vastase soomusmasinatega silmitsi jäänud britid pidid loobuma mõttest Caen samal päeval vallutada. Siiski õnnestus sama päeva õhtuks luua umbes 8 km lai ja sama sügav tugiala.

Järgmisel päeval, 7. juunil, läks maabujate vastu rünnakule Relva-SS-i 12. tankidiviis, kuid ka selle 177 tanki ja 28 liikursuurtüki pealetung takerdus. Dessandi kolmandal päeval, 8. juunil, jõudis lahingusse õppetankidiviis Lehr, kuid dessandi arvukus ja lahingujõud kasvas kiiremini kui selle ründajate oma ja dessanti ei õnnestunud merre pühkida. Normandia dessandi seitsmendal päeval, 12. juunil, tõusis maabunute arv 362 547 meheni. Samal päeval ühinesid üksikud tugialad üheks 80 kilomeetri laiuseks rindeks.

18. juunil tõusis Normandias maabunud meeste arv 619 000-ni. 27. juunil vallutasid ameeriklased Cherbourgi linna Cotentini poolsaare põhjaotsal. Sellega langes liitlaste kätte esimene arvestatava läbilaskevõimega tõeline sadam. 30. juunil tõusis Normandias maabunute arv 850 000-ni, juuli algul aga ületas see miljoni piiri. Liitlaste laine valgus Normandiast peagi üle kogu Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi ning jõudis Saksamaale.

Liitlasvägedel õnnestus 1944. aasta septembriks vabastada Prantsusmaa ning liita see jälle ühtseks riigiks.

8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus tingimusteta.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Normandia dessant

• Operatsioon Overlord
• Mulberry sadam

• Tim Newark, "Murrangulised lahingud: viiskümmend lahingut, mis muutsid ajalugu". (Tallinn: Varrak, 2002), lk 144–147
• Olev Remsu, "D-päev. Putin La Manche'i ääres. Kogumik Aja Kirju", Petrone Print, 2016

• D-Day to Germany: Cameraman Jack Lieb comments on original footage of 1944-45 10. detsember 2016