Neeme Ruus

Neeme Ruus (11. detsember 1911 Vologda kubermang – 2. juuni 1942 Tallinn) oli Eesti poliitik.

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2011) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Neeme Ruus sündis Venemaal, Vologda kubermangu Oparino asunduses, Eestimaalt väljarännanud kingsepa perekonnas. Pärast Eesti iseseisvumist ja Eesti Vabadussõda opteerus Neeme Ruus vanematega 1920. aastail tagasi Eestisse, kus õppis Elva ja Võru algkoolis ning Valga ja Pärnu gümnaasiumis, kus ta pidi samaaegselt ka ise ülalpidamist teenima. Gümnaasiumis õppimise ajal astus ta Eesti Noorsotsialistlikku Liitu ja gümnaasiumi lõpetamise järel ka illegaalsesse Eestimaa Kommunistlikku Parteisse.

1930. aastal asus ta tööle raamatupidajana kirjastusühingus Rahva Sõna ja astus ka kontoriteenistujate ametiühingusse.

1931. aastast kuulus Neeme Ruus Noorsotsialistliku Liidu juhatusse.

1931. aastal suundus ta Rootsi, kus töötas aasta esperanto keele õpetajana Rootsi Esperanto Instituudis. Skandinaavlaste toetusel sooritas ta õppereise Norrasse, Taani, Belgiasse, Prantsusmaale, Šveitsi. Pikemat aega viibis rootslaste stipendiaadina Genfis. Naasis Eestisse 1932. aastal ja 1933 asus ta tööle Eesti Haridusliidu konsultandina. Alates 1936. aastast oli ta Tallinna Rahvaülikooli abijuhataja. Töötas ka Äri- ja Kontoriteenijate Ametiühingus, Tallinna Rahvaülikooli Seltsis, Eraettevõtete Ametnikkude Kojas, kultuuritegelaste pensionikassas, esperanto seltsis Espero, spordiseltsis Rünnak. Ta oli kultuurühingu Idee aseesimees ja täitis pärast esimees Aleksander Abeni sunnitööle minekut esimehe ülesandeid kuni ühingu sulgemiseni Sisekaitseülema poolt 20. märtsil 1940^[1]. Neeme Ruus oli I Riigivolikogu ja Tallinna linnavolikogu liige.^[2]

21. juunil 1940 määrati Neeme Ruus Johannes Varese valitsusse sotsiaalministriks.

12. juulil 1940 astus Neeme Ruus EK(b)P liikmeks.

1940. aasta juuli lõpus määrati Neeme Ruus EK(b)P KK propagandasekretäriks, 23. juunil 1941 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini asetäitjaks.

1941. aasta juulis jäeti Neeme Ruus Saksamaa pealetungi ajal Eestisse põrandaalusele parteitööle. Põrandaaluseks tööks varustati ta raadiojaama ja trükitehnikaga, samuti suure summa rahaga, konspiratiivkorter asus 60 kilomeetrit Tallinnast, Hirvli külas Paju talus. Peagi tema tegevus avastati ning eestlased vahistasid ta 12. septembril 1941 hommikul kell 5.00 koos Oskar Cheriga ja andsid Saksa võimude käsutusse, kes hukkasid ta. Tabamisel olid tal brauning ja parabellum, mida ei jõudnud kasutada, maskeerimiseks oli ta kasvatanud pika habeme. Et Cheri oli sealkandis varemgi nähtud tunti ta ära ja seetõttu siis ka selgus Ruusi isik. Konspiratiivkorteri asukoht oli teada Eestisse nn põrandaalust tööd juhtima jäetud EK(b)P KK I sekretärile Karl Särele.

• Ruus, Neeme 1935. Haridusolud Taanis. Eesti Haridusliit. 98 lk.
• Ruus, Neeme 1935. Raamatukogu kultuuritegurina. Autori kirjastus, Tallinn. 36 lk.

Neeme Ruus oli Ingrid Rüütli isa, tütar sündis abielust Karin Ruusiga.

• Meie oleme Eesti Vabariigi sõjamehed! Kes sina selline oled!?
• Neeme Ruus - reetur ja reedetu
• Neeme Ruus Eesti biograafilises andmebaasis ISIK