NEET

NEET (inglise keeles not in education, employment or training) tähendab inimest, kes ei õpi, ei tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel.

1980. aastate algul muudeti Suurbritannias sotsiaaltoetuste süsteemi, mille tulemusel jäid enamus 16–18-aastastest noortest ilma võimalusest töötutele mõeldud teenustest ja toetustest. Sellest sai alguse ja tekkis NEET-noorte kontseptsioon ja termin. Tehtud uuringutest selgus, et osa 16–18-aastastest ei õpi ega tööta ehk neil ei ole ühtegi noortele omast sotsiaalset staatust^[1].

2011. aasta Eurofondi analüüsi kohaselt moodustasid NEET-noored Eestis 14,9% 15–29-aastasest rahvastikust. Majanduskeskkonnas toimunud muutused on mõjutanud noorte töövõimalusi, seetõttu on NEET-noorte osakaal Eestis viimase kümmekonna aasta jooksul olnud muutlik (Kasearu & Trumm, 2013)^[1]. Noote mittetöötamine ja kooliskäimine tõstatab mitmeid sotsiaalseid probleeme ja see grupp nõuab ühiskonnas järjest enam tähelepanu. Eurofondi uuringu järgi on selliste noorte arv hinnanguliselt üle 40 000. Nende hulka kuuluvad nii töötud, perekondlike kohustustega noored, mitteametlike juhutööde tegijad, vabatahtlikud kui ka liikumis- ja vaimupuudega isikud^[2].

Haridus on üks oluline NEET-noori eristav tegur. Madala hariduse negatiivne mõju aja jooksul suureneb. Põhiharidusega on selgelt suurem risk kuuluda NEET-noorte hulka ja seda peamiselt seoses raskustega tööturul püsimisel^[1]. Euroopa Liidus on peamine varakult haridustee katkestamise põhjus enamasti ebasoodne sotsiaal-majanduslik taust. Eesti noorte edu koolis mõjutab sotsiaal-majanduslik taust vähem kui enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides^[3].

Enneaegse õpingute katkestamise riskid: vale sõpruskonna tekkimine ja koolikohustuse eiramine, kooli- ja õpikeskkonna sobimatus ja mittetoetav suhtumine, sotsiaalsed probleemid vanematekodus, lapse sünd

Võitlemaks NEET-noorte probleemiga on Euroopa Liidus loodud projekt "Noortegarantii" (Youth Guarantee), mis on algatatud Euroopa Komisjoni poolt. Eestis vastutavad noortegarantii rakendamise ja haldamise eest Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium (Noortegarantii, 2014)^[2]. Noortegarantii eesmärk on tagada, et alla 25-aastased noored saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidusest lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise või koolituspakkumise. Noortegarantiid toetavad laiemad valdkondlikud strateegiad ja arengukavad: "noortevaldkonna arengukava 2014-2020 ja Elukestva õppe strateegia 2020 sisaldavad mitmeid noortegarantiid toetavaid eesmärke ja tegevusi"^[2].

"Noortegarantii, lähtudes 2013. aasta aprillis vastu võetud EL Nõukogu soovitusest, tagab riikliku kava alusel kuni 25-aastasele noorele teenused, mida kasutades on noorel võimalus jõuda nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või koolist lahkumist tagasi kooli, õpipoisiõppesse, kvaliteetsele praktikakohale või sobiva tööpakkumiseni."^[4]

NEET-noore staatus võib olla nii lühiajaline kui ka pikaajaline, see sõltub näiteks noore isiklikest hinnangutest, ellusuhtumisest ja motivatsioonist. Riiklik haridusalaste uuringute sihtasutus – (National Foundation for Educational Research) analüüs on kategoriseerinud NEET-noored kolme eristavasse rühma:

• Avatud õppimisele (open to learning NEET) – need noored võivad suure tõenäosusega suunduda lühiajaliselt taas õppima
• Otsustamata (undecided and NEET) – neil puudub huvi, nad pole rahul pakutavate võimalustega, neil puuduvad ka oskused ja vajalik tugi, et planeerida oma tulevikku
• Püsiv (sustained NEET) – sellel grupil on tõenäoliselt olnud koolis negatiivsed kogemused, kodune olukord halb (töötud vanemad, terviseprobleemid)

Noortegarantii on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on vähendada alla 30-aastate noorte tõrjutusriski ning ennetada NEET-olukorda sattumist. Noortele tagatakse haridustee ja töö jätkamise võimalused neli kuud pärast seda, kui on lõppenud nende õpingud ja/või töötamine. ^[5]

Noortegarantii tugevdamiseks on Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium loonud tegevuskava perioodiks 2022–2027. Eesmärk on suurendada noorte konkurentsivõimet ning võimalust saada tööd ja toetada neid selle leidmisel. ^[5]

Oluline muudatus võrreldes esimese Noortegarantii tegevuskavaga on vanuserühma suurendamine 25. eluaastast 29. eluaastani. ^[5]

Tegevuskava keskendub NEET-noortele ja sellele, kuidas neid enda tegevustes toetada. Lisaks keskendutakse tegevustele, mis ennetaks noorte sattumist NEET-olukorda. Suurema tõenäosusega võib tekkida ebakindlus sotsiaalsel tasandil noortel, kes ei ole saanud piisavalt erialaseid teadmiseid või kel puudub varasem töökogemus. ^[5]

Osad NEET-noored ei ole selles olukorras vabatahtlikult, osad sunniviisiliselt. Tavaliselt võib NEET-noort mõjutada mitu erinevat asjaolu ja põhjust, miks ta on sellises olukorras^[1].

• Mugandumine ja elustiili omaksvõtt (nt juhutööd võimaldavad paindlikku elustiili)
• Hirm ja ebakindlus muudatuste ees, mis on seotud vähese teadlikkusega oma võimalustest ning toetustest ja teenustest
• Süsteemist tulenevad struktuursed barjäärid (nt hirm, et töötuna arvelevõtmine ei võimalda jätkata mitteametliku teenistust)

Järgnevalt on toodud mõned näited NEET-noorte probleemidest, mis on nimetatud noortegarantii tugevdamise riigisiseses tegevuskavas perioodiks 2022­–2027. Noori võivad mõjutada probleemid, mistõttu ei saa noor õppida ja töötada. Tuge ja abi vajavad just need noored, kellel on erivajadus, kes kõnelevad teist keelt, on seadust rikkunud jne. Eesmärk on jõuda ennetavalt nende noorteni, kellel on õppimist ja töötamist tõkestavad probleemid. Samuti selgitada välja, mis on takistused ning aidata noorel leida ning näha enda tugevusi, mis aitaksid teda nii õppimisel kui ka tööturul. ^[5] Oluline on võrgustikutöö, et leida üles noored, kes vajaksid abi ja tuge vastavalt nende vajadustele. Kohalikud omavalitsused juba kasutavad mitmekesiseid meetodeid. Näiteks noorsootöökeskustes on olemas noorsootöötajad, kes on valmis võtma vastu noori avatud noortetoas. Lisaks teevad noorsootöötajad mobiilset noorsootööd, et jõuda avalikus ruumis liikuvate noorteni. Peale selle meetodi on ka oluline, et kohaliku omavalitsuse tasandi valdkondadel oleksid kindlad rollid, et märgata ja vastavalt vajadusel aidata NEET-olukorras olevaid noori. Eesmärk on info liikumine partnerite vahel, et noortega töötavad inimesed saaksid vajalikku infot noorte aitamiseks. ^[5] Andmete eesmärgipärane kogumine ja kasutamine on väga oluline, et saada ülevaade noorest ning kasutada vastavaid meetodeid tema aitamiseks. Noortega töötavatel spetsialistidel puudub ühine arusaam, millisel määral võib inimeste aitamiseks tema andmeid kasutada. Tulemuseks on spetsialistide-vaheline puudulik infovahetus. Probleemi lahendamiseks on vaja valdkondade-üleselt kokku leppida, milliste põhimõtete järgi infot kogutakse ning kasutatakse. ^[5]

Noorte Tugila on programm, mis toimus esimese noortegarantii tegevuskava perioodil. Noortegarantii on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on vähendada alla 30-aastaste noorte tõrjutusriski ning ennetada NEET-olukorda sattumist.^[5] Avatud Noortekeskuse Ühendus lõi Noorte Tugila tegevuskava, mis on mõeldud 15–26-aastastele noortele, kes ei tööta ega õpi. Eesmärgiks on toetada mittetöötavaid ja -õppivaid noori, et nad saaksid kiiresti naasta ühiskonnaellu. ^[6]

Noorte Tugila programmiga on liitunud noortekeskused, kus noorsootöötajad aitavad noortel õpinguid jätkata või tööd alustada. Noorsootöötajad toetavad noori ja aitavad neil saada kogemust, et nad saaksid jõuda selgusele enda soovide asjus. Lisaks aitavad noorsootöötajad noortel luua kontakte haridusasutust ja organisatsioonide ning tööandjatega. Iga noor saab osaleda programmis kuni kuus kuud olenevalt enda vajadusest. Peale kuue kuu möödumist hoitakse noorega suhtlust vähemalt poole aasta jooksul või nii kaua, kuni on vaja. ^[6]

Programm on loodud õigusrikkumise taustaga noortele, vanuses 16­–­29. Eesmärk on anda õigusrikkumisega noortele võimalust panustada ühiskonda ja aidata neil naasta hariduse omandamise ja tööelu juurde. ^[7]

Programmi toel on noorel võimalik rääkida nõustajaga ja koos läbitakse seitsmest etapist koosnev nõustamisprotsess. Etapid on sotsiaalsete oskuste arendamine, taustaprobleemide väljaselgitamine, õpimotivatsioon ja karjäärinõustamine, huvid ja hobid, sõltuvusprobleemid, finantskirjaoskus ning motivatsioon. ^[7]

Järgnevalt on toodud välja mõned lahendused intervjuudest, mis on tehtud noortega töötavate spetsialistidega. Intervjuud on läbi viidud uuringuprojekti UPLIFT raames, mille eesmärk oli uurida võimaluste kohta, kuidas vastavalt vajadusele toetada kohalikus omavalitsuses olevaid noori. Eelkõige keskenduti hariduse omandamise ning iseseisva elu alustamise toetamisele. ^[8]

Kõik intervjueeritud olid nõus, et raskustes noored vajaksid eelkõige lähedaste inimeste tähelepanu ning toetust. Selleks peaks olema noorte lähedaste hulgas inimesi, kes ei ole spetsialistid, aga on valmis noort aitama. Noori saab aidata raskustest välja, kui neil on turvaline keskkond. Sellele saavad kaasa aidata teenused, aga kõige olulisem on, et noortel oleks ka kodustes tingimustes turvaline. ^[8]

Selleks, et noored õpiksid ennast tundma, leiaksid huvialad ja teemad, mis neid huvitavad, piisab väikestest sammudest. Noorte toetamiseks teda köitvate teemade ja huvialade leidmisel võib noori tegevustesse kaasata. ^[8]

Noortega töötades peab olema väga avatud suhtumisega. Paljudel noortel võib esineda ärevushäireid ning depressiooni, mis võivad olla koostööd takistav tegur. Ühe lahendusena on välja pakutud noortega kontakteerumine interneti või telefoni kaudu. ^[8]