Mir (Valgevene)

Mir
	[ Mir ]
valgevene	Мір * / Mir *transkriptsioon: Mir
vene	Мір (Mir)
	Miri lipp Miri vapp
	Pindala: 3,6 km²
	Elanikke: 2400 (2010)
	Koordinaadid: 53° 27′ N, 26° 28′ E

Mir on alev (endine linn) Valgevenes Hrodna oblastis Kareličy rajoonis. Alev on Miri külanõukogu halduskeskus. Asula nimi on leedu keeles Myrius. Alevi nime kohta on mitu hüpoteesi, ühe järgi puhkasid seal rahulikult rüüsteretkel olnud tatarlased, teise järgi sõlmiti seal mingi rahulepe Vene vürstide ja leedulaste vahel, kolmanda järgi tuleb nimi ladinakeelsest sõnast ime kohta.

Miris asub Miri loss, mis on üks neljast UNESCO maailmapärandi nimistus olevast objektist Valgevenemaal.

Alevis on keskkool, lisaks asuvad seal veel kaks raamatukogu ja kultuurimaja. Alevis on viinavabrik. Vaatamisväärsusteks on lisaks Miri lossile veel vanalinn, katoliku kirik aastast 1599, õigeusu kirikud aastast 1533 ja 1910. Sünagoogist on säilinud õu, lisaks asub alevis veel mitu kabelit ja nüüdseks hävinu häärberi juures asunud mõisakompleks XIX sajandist.

Ajalugu

Alevit mainitakse esimest korda aastal 1345, järgmist korda aga aastal 1395, mil Konrad von Jungingen asula maha põletas. Pärast seda andis Vytautas asula oma vennale Žygimantas Kęstutaitisele. Aastal 1434 läks Mir Petras Simonas Gedgaudaitise valdusse.

Aastast 1486 kuulus Mir Iliniczitele, kes rajasid asula juurde lossi. Aastast 1583 sai Mir kohaliku krahvkonna keskuseks. Iliniczite kätte jäi Mir kuni aastani 1569, mil asula pärandati Radziwillidele.

Radziwillid rajasid asulasse nii katoliku kui ka õigeusu kiriku. Aastal 1579 sai Mir linnaõigused. Aastal 1655 rüüstasid Miri kasakad. Põhjasõja ajal hõivasid Miri Karl XII väed. XVIII sajandi esimesel poolel hakati Miris tootma riiet ja tegema tikandeid. Rzeczpospolita ajal kuulus Mir Navahradaki vojevoodkonda.

Mirist oli kujunenud paljurahvuseline asula. Miri alevis oli suur juutide kogukond, mis tegeles kaubandusega, lisaks neile elas seal veel palju mustlaseid. Alevis peeti kaks korda aastas laata, tähtis osa laadast oli hobusekaubandus, millega tegelesid põhiliselt mustlased. Miris elas veel palju tatarlasi, kes tegelesid aiandusega. Valgevenelased tegelesid põhiliselt käsitööga.

Aastal 1792 pidasid taganevad Poola väed Vene vägedega linna all Miri lahingu. Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli linn Venemaa koosseisus, kuuludes nüüd Minski kubermangu. Asula kaotas linnaõigused. Napoleoni sissetungi ajal aastal 1812 toimus Miri all jälle lahing. Selle käigus sai Miri loss kannatada ja asula uued omanikud rajasid uue mõisakompleksi. Aastast 1828 kuulus asula Wittgensteinidele, aastast 1891 aga Światopełk-Mirscytele.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Mir Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Kuni Teise maailmasõjani oli Miris suur juutide kogukond, mis hävitati peaaegu täielikult (pääses viiskümmend inimest). Miri mustlaste kogukond hävitati aga täielikult. Nii oli pärast sõda Miri rahvaarv ligikaudu poole väiksem.