Mine sisu juurde

Linuxi distributsioon

Allikas: Vikipeedia
Pingviin Tux, Linuxi maskott

Linuxi (või GNU/Linuxi) distributsioon (slängis ja lühendatult "distro") on Linuxi operatsioonisüsteemil põhinev tarkvarakogumik. Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vabast tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara (peamiselt draiverid, koodekid jne).

Arendatavaid distributsioone on 2019. aasta seisuga sadu; DistroWatchil on andmeid 899 distro kohta,[1] neist 287 on aktiivsed.[2][3]

Osa on laiatarbe-distributsioonid ja teised on mõeldud täitma konkreetseid eesmärke, nagu optilistelt ketastelt käitatavad Live CD ja Live DVD distrod, mälupulkadelt ja -kaartidelt käitatavad distrod, distributsioonid süsteemitaasteks, varukoopiate ja andmelahangu teostamiseks, distrod vanadele arvutitele, samuti mobiilidele ja tahvelarvutitele ning reaalaja-distrod liitsüsteemidele.

Jaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Linuxi distributsioonid jaotuvad peamiselt paketipõhisuse järgi: Debian ja selle derivaadid kasutavad DPKG (Debian Package Manager) paketihaldussüsteemi ühes APT (Advanced Package Tool) tööriistaga ning Fedora (tuntud ka kui Red Hat) ja sellesarnased kasutavad RPM-i (Revolutions per Minute) paketihaldussüsteemi.

Kuna Eesti ID-kaardi tarkvara toetab ametlikult Ubuntu Linuxit, mis kasutab DPKG paketihaldurit, siis ID-kaardi tarkvara võib ühilduda kas täielikult või osaliselt teiste Debiani-põhiste distrodega.

Olemas on ka lähtekoodipõhised distrod, nt Gentoo, kui ka sellised, mis kasutavad omi paketihaldureid.

Debian ja selle DPKG-põhised derivaadid

[muuda | muuda lähteteksti]

Debian GNU/Linux – paketipõhine. Üks suuremaid vabatahtlike arendatav binaarpakettidel põhinev distributsioone. See on kõige suurema hulga kompileeritud valmispakettidega. Toetab suurimat hulka eri riistvaraplatvorme ja on lihtsasti uuendatav. Veidi raskemini installitav kui mõni teine Linuxi distro. Sobib kasutajatele, kellel on mõningane Linuxi kasutamise kogemus. Märkimisväärne on ka populaarseim Debiani derivaat Ubuntu. Ubuntu on kergesti paigaldatav, sest kõik on mahutatud ühele optilisele kettale.

  • Knoppix – Live CD versioon Debianist. Suur hulk tarkvara on kaasa pandud ühel DVD-plaadil, millelt saab tarkvara kasutada arvutist DVD käivitamisel. Allalaaditavaid CD-variante pole 2013. aasta järel välja lastud.
  • BunsenLabs – Live CD ja Live DVD-versioonid Debianist. Üks vähestest distributsioonidest, mis väljastab Live CD peal tänapäevast Debiani-põhist süsteemi graafilise keskkonna ja Firefoxi veebilehitsejaga. Ühildub ID-kaardi tarkvaraga. Peale ID-kaardi tarkvara edukat installimist on brauseris võimalik kasutada PIN1- ja PIN2-koode (sisselogimine ja allkirjastamine), ning osaleda Eesti e-valimistel.
  • Kali Linux – teaduspõhine IKT turvalisuse uurimise ja läbivustestide käitamise alussüsteem, tuletatud Debianist.

Ubuntu ja selle derivaadid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ubuntu

Ubuntu mitteametlikud derivaadid:

  • CAINE Linux – arvutikrimiminalistika jaoks mõeldud distributstioon. Osad paketid on pärit Kali Linuxist. Distro on lähedalt seotud Debiani paketivaramutega, et tagada juurdepääs uusimatele uuendustele, mida Kali distro pole ise loonud.
  • CrunchBang Linux – väikese mahuga distro, mille arendus on lõppenud. Kogukonna-põhine edasiarendus on BunsenLabs.
  • Estobuntu – eestikeelne ID-kaardi toega distributsioon koos sisseehitatud ID-kaardi tarkvaraga. Arendus on soikunud ja aegunud ID-kaardi tarkvara sellel enam ei tööta.
  • Linux Mint

Fedora ja teised RPM-põhised

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Fedora – Red Hat Linuxi nii-öelda hingeline järglane.
  • Red Hat Linux – üks algajatele Linuxi kasutajatele mõeldud distributsioone ja Fedora eellane. Arendus katkestati 2003. aastal. Red Hat Linux 6.0[4] või 6.1[5] CD-d müüdi Eestis ühes raamatuga "Linuxikasutaja käsiraamat" (Ilo, 2000), mis 2002. aasta juulis maksis 238.80 EEK (ca 15.26 €).[5] Raamat on tänapäeval saadaval vanade raamatute poodides ja kasutatud asjade ostukeskkondades.[4][6]
  • Mandriva Linux – üks algajatele Linuxi kasutajatele mõeldud distributsioone. Installimine on lihtne, kuid raskelt seadistatav. Tasuline oli Mandriva viimatine versioon, mida mõne aja möödudes pärast väljalaskmist jagati tasuta. Arendust ei jätku.
  • openSUSE – varem tuntud kui SuSE Linux ja SuSE. Üks algajatele Linuxi kasutajatele mõeldud distributsioone. Installimine on lihtne, kuid raskelt seadistatav.
  • ALT Linux – pärit Venemaalt.

Teised distributsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Slackware – üks vanemaid distributsioone, suunatud kõrgele turvalisusele ja stabiilsusele.
  • Gentoo – lähtekoodipõhine. Linux, mida kasutavad enamasti professionaalid ja tarkvara-arendajad. Asjatundjatel sobib ka kodukasutuseks. Kogu tarkvara saadakse otse tarkvaraloojatelt lähtekoodina ja see kompileeritakse kasutatavas arvutis. Nii saadakse konkreetse arvuti jaoks optimeeritud programmid. Gentoo on tänu oma lähtekoodipõhisele lähenemisele hästi konfigureeritav ja kõige suurema hulga programmidega. Ka uuendused on kõige värskemad. Installimine on vaevanõudev, kuna enamik operatsioone tuleb käsitsi teha. Installitud ja seadistatud Gentoo on sama hästi kasutatav kui iga teinegi distro. Gentoo on sisuliselt automatiseeritud LFS.
    • Chrome OS – Gentool põhinev Google'i opsüsteem sülearvutitele.
  • Linux From Scratch – lähtekoodipõhine
  • Arch Linux – jooksvalt uuenduv distributsioon, mis kasutab pacman paketihaldurit.
  • CyanogenMod – Androidi derivaat. Arendus lõppes 24.02.2016.

Kerged distributsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Search Distributions". DistroWatch. Atea Ataroa Limited. 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
  2. ↑ "DistroWatch Page Hit Ranking". DistroWatch. 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
  3. ↑ "Search Distributions (Status:active)". DistroWatch. 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
  4. ↑ 4,0 4,1 *ostukeskkonna kasutaja RAMLY (13. mai 2010). "LinuXi kasutaja Käsiraamat (Eseme ID: 13136919)". Osta.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2019. Vaadatud 15. juunil 2019.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Linuxikasutaja käsiraamat (raamat läbi müüdud)". Raamatukoi raamatupood. 2000. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuli 2002. Vaadatud 15. juunil 2019. «Linuxikasutaja käsiraamatuga» on kaasas ka RedHat Linux 6.1 CD-ROM... — Lehekülje arhiveeritud versioonis on kirjas ka raamat+CD komplekti tookordne hind.
  6. ↑ "Linuxikasutaja käsiraamat". vanaraamat.ee. Biblio OÜ. 2019. Vaadatud 15. juunil 2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Android
Arch
Debian
Ubuntu ametlikud
Ubuntu mitteametlikud
Fedora
Red Hat
Gentoo
Slackware
Kerged distrod
Eespool loetlemata
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Linuxi_distributsioon&oldid=6315747"