Lepanto merelahing
| Lepanto merelahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Türgi-Veneetsia sõdadest | |||
 Lepanto merelahing | |||
| Toimumisaeg | 7. oktoober 1571 | ||
| Toimumiskoht | Patrase laht, Joonia meres Kreeka läänerannikul Lepanto (tänapäeva Nafpaktos) lähedal | ||
| Osalised | |||
| |||
Lepanto merelahing oli merelahing 7. oktoobril 1571 Kreeka läänerannikul Lepanto (tänapäeva Nafpaktos) lähedal Osmanite impeeriumi ja Hispaania, Veneetsia vabariigi ja Püha Liiga ühendlaevastiku vahel.
1571. aastal vallutasid Selim II Osmanite väed Veneetsia Stato da Mare osa Küprose, mille Veneetsia garnison Küprosel Famagustas alistus 15. augustil.
1571. aastal palusid Selim II ja Osmanite rünnaku all olevad Küprose veneetslased abi Hispaania kuninga Felipe II käest. Maikuus asus Küprose suunas teele Hispaania, Veneetsia vabariigi ja Püha Liiga ühendlaevastik. Juulis-augustis 1571 kogunesid Sitsiilias Messina esisel kristlaste Püha Liiga merevägi - koondades Hispaania, Veneetsia, Kirikuriigi, Genova, Savoia ja Malta ordu sõjalaevastikke.
Vaenupooled said kokku 7. oktoobril 1571 Kreeka läänerannikul Lepanto (tänapäeva Nafpaktos) lähedal ning kristlaste ühendvägi vallutas 117 galeeri ja 20 galiotti ning uputas enam kui 50 laeva, saavutades nõnda Osmanite üle võidu. Umbes 10 000 türklast võeti vangi.
1573. aastal aga sõlmis Veneetsia Osmanite impeeriumiga rahulepingu, millega tunnustas viimase võimu Küprosel.