Mine sisu juurde

Kalle Laanet

Allikas: Vikipeedia
Kalle Laanet
Kalle Laanet
Eesti justiitsminister
Ametiaeg
17. aprill 2023 – 1. aprill 2024
Eelnev Lea Danilson-Järg
Järgnev Madis Timpson
Eesti kaitseminister
Ametiaeg
26. jaanuar 2021 – 18. juuli 2022
Eelnev Jüri Luik
Järgnev Hanno Pevkur
Riigikogu teine aseesimees
Ametiaeg
22. märts 2018 – 4. aprill 2019
Eelnev Hanno Pevkur
XI, XII, XIII, XIV Riigikogu ja XV Riigikogu liige
Ametisse asumise aeg
2007
Eesti siseminister
Ametiaeg
13. aprill 2005 – 5. aprill 2007
Eelnev Margus Leivo
Järgnev Jüri Pihl
Isikuandmed
Sünniaeg 25. september 1965 (59-aastane)
Orissaare, Saaremaa, Eesti
Erakond Eesti Keskerakond (2005–2012)
Eesti Reformierakond (2014–)
Alma mater Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis
(õigusteadus, 2001)
Tunnustus Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst (2005)
Kotkaristi III klassi teenetemärk (2006)

Kalle Laanet (sündinud 25. septembril 1965 Orissaares) on Eesti poliitik ja endine politseiametnik, alates 17. aprillist 2023 kuni 1. aprillini 2024 Eesti justiitsminister. 16. märtsil 2024 teatas Laanet, et astub ametist tagasi.[1] 26. jaanuarist 2021 kuni 18. juulini 2022 oli ta Eesti kaitseminister ning aastatel 2005–2007 Eesti siseminister.

Karjäär poliitikas

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 20052007 oli ta Andrus Ansipi esimeses valitsuses siseminister. Ta on kuulunud XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018[3] kuni 4. aprill 2019[4] oli ta XIII Riigikogu aseesimees.

Ta kuulus 2005. aastast Eesti Keskerakonda. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.[5] 2. aprillil 2014 astus ta Reformierakonda.

15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti (Europol) asedirektoriks,[6] kuid ta ei osutunud valituks.[7]

Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 5, sai 2388 häält ning osutus valituks XIII Riigikogu liikmeks ringkonnamandaadiga.[8][9] 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Laanet Saaremaa vallas ning osutus 336 häälega valituks Saaremaa vallavolikokku,[10] kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.[11]

Laanet kandideeris 2019. aasta valimistel Riigikogusse valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa), kogus 3344 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.[12]

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 4348 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.[13]

Ta oli alates 17. aprillist 2023 justiitsminister Kaja Kallase kolmandas valitsuses. Laanet teatas 16. märtsil 2024, et astub ministrikohalt tagasi, kuna ajakirjanduses hakkas levima info, et ta on kuluhüvitistega oma abikaasa poja ettevõttelt enam kui 12 000 euro eest korterit üürinud.[14] Sama aasta mais algatati sel põhjusel kriminaalmenetlus.[15]

Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas
Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021

Kalle Laanet on aastast 2007 FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president.

  • 2002 – Politsei teeneteristi kolmas klass
  • 2005 – Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst
  • 2006 – Lääne Politseiprefektuuri teenetemärk
  • 2006 – Kotkaristi III klassi teenetemärk
  • 2022 – Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist
  • 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «Usk ja Tahe» kõrgeim aste – kuldankur.

Kalle Laanet on abielus ja tal on kolm last.[18]

  1. ERR (18. märts 2024). "Politsei algatas Laaneti suhtes väärteomenetluse". ERR. Vaadatud 25. märtsil 2024.
  2. 2,0 2,1 "Saaremaa saab noorima politseiprefekti". Eesti Päevaleht. 15.06.1995. Vaadatud 27.10.2022.
  3. "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine". Riigi Teataja. 22.03.2018. Vaadatud 24.01.2021.
  4. "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine". Riigi Teataja. 04.04.2019. Vaadatud 24.01.2021.
  5. Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus Postimees, 19. märts 2012
  6. Anvelt, Kärt (15.08.2011). "TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?". Eesti Päevaleht. Vaadatud 24.01.2021.
  7. "Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti". ERR Uudised. 16.11.2011. Vaadatud 24.01.2021.
  8. http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html
  9. http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
  10. "Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet". Vabariigi Valimiskomisjon. Vaadatud 24.01.2021.
  11. "Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
  12. "Mandaatide omandamise viis". rk2019.valimised.ee. Vaadatud 24. juunil 2023.
  13. "Valimised". rk2023.valimised.ee. Vaadatud 24. juunil 2023.
  14. https://www.err.ee/1609284435/justiitsminister-kalle-laanet-astub-tagasi
  15. ERR, ERR | (28. mai 2024). "Ex-minister Laanet's apartment rental case now under criminal investigation". ERR (inglise). Vaadatud 8. juunil 2024.
  16. "Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald". Originaali arhiivikoopia seisuga 24.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
  17. "Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu". TV3 Uudised. 09.02.2018. Vaadatud 24.01.2021.
  18. "SEISUKOHT | Kuidas Kalle Laanet ütles oma nahka päästes pojast lahti". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 25. märtsil 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Margus Leivo
Eesti siseminister
20052007
Järgnev
Jüri Pihl
Eelnev
Jüri Luik
Eesti kaitseminister
2021–2022
Järgnev
Hanno Pevkur