Jana Toom

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Jana Toom (sünninimi Jana Tšernogorova; varasemas abielus Litvinova^[1]; kuni aastani 2024 Yana Toom; sündinud 15. oktoobril 1966 Tallinnas)^[2] on Eesti ajakirjanik ja poliitik, Euroopa Parlamendi liige. 2011–2014 oli ta XII Riigikogu liige.

Ta on käinud eesti lasteaias. Ta lõpetas 1983 Tallinna 26. Keskkooli.

Aastatel 1983–1987 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis vene keelt ja kirjandust. Ülikool jäi lõpetamata.

• 1994–1999 ajalehe Molodjož Estonii korrespondent
• 1997–1999 ajalehe Den za Dnjom toimetaja
• 1999–2005 ajalehe Den za Dnjom peatoimetaja
• 2005–2008 ajalehe Vesti Nedeli peatoimetaja
• jaanuar 2008 – juuni 2010 Tallinna Linnakantselei avalike suhete teenistuses ajalehe Stolitsa peatoimetaja
• 4. juuni 2010 – aprill 2011 Tallinna abilinnapea
• alates aprillist 2011 XII Riigikogus Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige, sotsiaalkomisjoni aseesimees

Ta oli Tallinna abilinnapea 2010–2011. Toom on alates 16. märtsist 2009 Eesti Keskerakonna liige.^[3]

Alates 2003. aastast on ta Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu liige.^[2] 2006. aastal sai Yana Toom Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest. Ametliku ettepaneku koostas tolleaegne majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar.^[2] Enne seda oli ta Venemaa kodanik.

2008. aastal kutsus Toomi ema Margarita Tšernogorova teda Keskerakonda.

Yana Toomi arvates võiks koolid saada erandi vene keeles õpetamise jätkamiseks. Näitena tõi ta soovi oma lapsi eesti keeles mitte õpetada, kuna ta tütre ja ta enda raamatute valik on eesti keeles õppides erinema hakanud ning seetõttu on tütart raske hoida tema soovitud kultuuriruumis.^[viide?]

2012. aastal mainitakse Eesti Kaitsepolitsei aastaraamatus, et Yana Toom on Tallinna abilinnapeana survestanud vene koole esitama taotlusi venekeelse õppekavaga jätkamiseks. Toom kaebab sellise väite eest Eesti Kaitsepolitsei kohtusse ning palkab end esindama advokaadid Üllar Talviste ja Oliver Nääs. 2014. aastal otsustas kohus, et Eesti Kaitsepolitsei avaldus oli ebakohane väärtushinnang ning nõudis Eesti Kaitsepolitseilt aastaraamatu veebiväljaandest Toomi kohta käiva sellise lause eemaldamist ja 7000 eurot tema makstud advokaaditasu kompenseerimiseks.^[viide?]

Ta kandideeris 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis ja kogus Keskerakonna suurima häältesaagi – 25 263 häält ning osutus valituks.^[4]

Juulis 2016 külastas ta koos Euroopa Parlamendi liikmete Tatjana Ždanoka ja Javier Couso Permuyga Süüriat, kus kohtus Süüria presidendi Bashshār al-Asadiga.^[5] Pärast seda on ta Süüriat külastanud veel kahel korral.

2016. aasta Keskerakonna esimehe valimistel sai Yana Toom 348 häält ja jäi Jüri Ratasele 654 poolthäälega alla.

2017. aastal lõi Yana valimisliidu loomises kaasa. Valimisliidu loomisel lubas ta oma emale Margarita Tšernogorovale Mustamäe linnaosa valimisnimekirjas esimest kohta. Tema ema pooldas Keskerakonda jäämist, kuna see säilitaks ühtsuse. Toom soovis Edgar Savisaarega kohtudes luua pärast valimisi Keskerakonnaga koalitsiooni. Yana sõnul võis tema ema mängida Keskerakonda jäämisel väikest rolli.

2017. aasta kohalikel valimistel kandideeris Yana Toom Keskerakonna nimekirjas esinumbrina Põhja-Tallinnas.

2017. aastal toetas Toom Eesti passi saamise aluse kaotamist.

2018. aastal oli Yana Toom Euroopa Parlamendi kultuurikomisjonis oli uue autoriõiguste direktiivi ("Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul") variraportöör. Parlamendis hääletas ta direktiivikavandi vastu ning Eesti ajakirjanduses kritiseeris ta seda korduvalt, polemiseerides ka direktiivi toetanud Indrek Tarandi ja Andrus Ansipiga.^{[6][6][7][8][9][10][11]}

Yana Toom kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) 3457 häält ning osutus valituks, kuid otsustas mandaadist loobuda ning jääda tööle Euroopa Parlamenti.^[12]

Artikli neutraalsus on vaidlustatud! (Detsember 2023) Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.

2022. aasta septembris kirjutas ERR, et Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) saatis Euroopa Komisjonile päringu, kus väitis, et Eesti koos veel kolme Euroopa Liidu riigiga on Venemaa kodanike sisenemist piirates kokku leppinud Schengeni piirieeskirjade rikkumises.^[13]

2023. aasta aprillis võttis Leedu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab varjupaigataotlejatele sissesõit riiki täielikult keelata. Seda tehti, et võidelda Valgevene 2021. aastal alustatud hübriidsõja vastu. Yana Toom otsustas Eesti esindajana Euroopa Parlamendis asuda võitlusse Valgevene nimel ja alustas Leedu seadusemuudatuse kritiseerimiseks allkirjade kogumist.^[14]

2023. aasta juunis andis Euroopa parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond/Renew Europe) üle petitsiooni Venemaa kodanike Eestisse sissesõidukeelu kohta.^[15] "Eesti valitsuse väljakuulutatud humanitaarerandid tegelikult ei tööta ja sellise "sanktsioonipoliitika" ohvriteks langevad tihtilugu meie oma kaasmaalased," märkis Yana Toom.^[15]

2023. aasta juulis Europarlamendi saadik Yana Toom nentis ühismeedia postituses, et laulupeole ta tänavu ei jõudnud, selle asemel väisas ta Venemaad ning külastas muuhulgas ka hiljuti Eesti elamisloast ilma jäänud Zoja Paljamari, keda peetakse kaitsepolitsei hinnangul kremlimeelseks aktivistiks ning tema tegutsemises nähakse ohtu riigi põhiseaduslikule korrale.^[16] See kohtumine sai laialdast kriitikat,^[17][18] kuid Toom jätkas enda õigustamist.^[19]

2023. aasta detsembris kirjutas Eesti Päevaleht, et Yana Toomi ja tema büroo rahasüstide abiga saavad Eestile ohuks kuulutatud Kremli-meelsed aktivistid kohtus riigi otsuseid vaidlustada.^[20] Tema tegevus sai laialdast hukkamõistu, teiste seas kritiseeris Toomi tegevust endine Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes kirjutas "Tänane uudis, kuidas Yana Toom toetab Eestist välja saadetud Surematu Polgu aktivisti Zoja Paljamari, ei ole kuidagi kooskõlas Eesti väärtuste ja hoiakutega. Keskerakonna aseesimehe ja tänase Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi tegevus on vale ja see tuleb koheselt lõpetada,".^[21]

Jana Toomil on viis last.^[22] Valdab vene, eesti ja inglise keelt. Nõukogude Liidu passis oli tema rahvuseks eestlane. Tema eesnime on passides kirjutatud kolmel viisil: Nõukogude ja Venemaa passides kirillitsas "Яна", Nõukogude passis "Jana" ning rahvusvahelistes ja Eesti passides "Yana". Yana pooldab ise "Jana" kirjapilti, ent nimevahetus jäi 300 krooni puudumise tõttu ära. 2024. aastal muutis ta oma nime ümber sünnipäraselt Jana Toomiks.^[23]

Jana Toomi vanemad on Igor Tšernogorov ja Margarita Tšernogorova. Tema emapoolne vanaema oli Natalia Tomson ja vanaisa Heinrich Tomson oli Peterburis treipinkide tehases lukksepp-tsehhiülem, pärast sõda Eestis autobaasi garaažiülem.

Toomi esimene lapsehoidja oli Elfriede Morgenson.

1990. aastatel abiellus Jana Vladimir Litvinoviga, kes oli Nõukogude aatomirelva peakonstruktori Boriss Litvinovi poeg ja kolis Tõnismäelt Lasnamäele. Neil on kolm last. Hiljem asusid nad elama Litvinovi isa juurde Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblastisse Snežinskisse. 1994. aastal kolis Jana ühe lapsega Eestisse, hiljem tõi ta kaasa ka teise lapse. Viletsa keeleoskuse tõttu ei lastud Janat eesti keele eksamile, misjärel ta võttis Venemaa kodakondsuse.

Hiljem abiellus Toom Aleksei Toomiga, kes on Eesti NSV KGB välisluure juhi Paul (Pavel) Toomi poeg. 2015. aastal see abielu lahutati.^[24]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jana Toom

Tsitaadid Vikitsitaatides: Jana Toom

• Yana Toom Euroopa Parlamendi kodulehel
• Yana Toomi skandaalseimad ütlused läbi aegade: eesti keel sureb välja ning Toom ise eelistab tiblaks jääda
• Tunnistajad: Yana Toom survestas koole eesti keele vastu 17. august 2012
• Halduskohus arutab Yana Toomi kaebust kaitsepolitsei vastu, Delfi, 21. oktoober 2012
• Berit-Helena Lamp "Yana Toom vene ajakirjanikule: eesti keel on väljasurev keel" Postimees, 1. veebruar 2013
• Raul Rebane "Antitoom (Toomi-järgne Eesti)", Postimees, 22. veebruar 2013
• Teet Korsten "Populaarne eurosaadik tahaks Ukraina teema külmutamist", Põhjarannik, 21. märts 2015