Immanuel Alexander Voss

Immanuel Alexander Voss (11. november/23. november 1832 – 30. oktoober/11. november 1899 Kodavere) oli Eesti vaimulik.

Alghariduse sai ta koduõpetaja käest. Aastatel 1841–1844 õppis ta Muyscheli koolis, edasi Tartus gümnaasiumis ja aastatel 1851–1855 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Aastatel 1856–1857 oli ta koduõpetajaks Uue-Saalusel, Rõuge kihelkonnas. Aastatel 1858–1859 täiendas ta ennast Erlangeni ülikoolis. Prooviaastal oli ta aastatel 1859–1860 Tarvastu Peetri koguduses Paul Carlblomi juures ja Tartu Maarja koguduses Adalbert Hugo Willigerode juures. Ordineeriti 9. oktoobril/21. oktoobril 1860 Rannus õpetajaks.

Ta oli aastatel 1860–1861 Tartu ja Võru praostkonna vikaarõpetaja, aastatel 1861–1864 Tartu Maarja koguduse adjunktõpetaja ning aastatel 1864–1899 Alatskivi ja Kodavere koguduse õpetaja. Oli aastal 1891 neljaks kuuks pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud), kuna viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele(õigeusus pettunutele). Ta oli ka Tartu praostkonna vaimulik koolirevident^[1].

Voss oli kaks korda abielus. Tema esimese naise Marie Elisabethi isa oli Tartu Maarja koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode. Tema teise naise Anna Pauline Auguste isa oli Maarja-Magdaleena ja Vara koguduse õpetaja Woldemar Mickwitz. Tema väimees (tütre Helene Marie mees, abielust Anna Pauline Auguste Mickwitziga) Heinrich Richard Hoffmann oli Alatskivi ja Kodavere ning Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja, seejärel misjonäriks Indias, hiljem Vaivara koguduse vikaarõpetaja ja Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse õpetaja.