Ihaste

Ihaste linnaosa asend Tartus

Ihaste on Tartu linnaosa, mis asub Tartu kaguosas Emajõe vasakul kaldal. Ihaste piirid on Ihaste tee – Nõlvaku tänava pikendus – Tartu linna piir – Emajõgi.^[1] Ihaste linnaosa piirneb Annelinna ja Ropka tööstusrajooni linnaosaga ning Kambja ja Luunja vallaga.

Linnaosa pindala on 424 ha^[2] ja elanike arv oli Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna elanike registriteenistuse andmeil 1. jaanuaril 2012. aastal 2322. Ihaste asustustihedus oli seega 547 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Tartu linnaosadest on hõredam vaid Maarjamõisa linnaosa. Ihaste hajaasustuse põhjendus on ühelt poolt see, et Ihastes hõlmavad haljasalad üle poole linnaosa pindalast, teisalt on seal valdavalt ühe- või kahekorruselised hooned.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Ihastes 2497 inimest, neist 1321 naist ja 1176 meest. Ihaste elanikest 272 olid vanuses 0–6 aastat, 427 vanuses 7–18 aastat, 1525 vanuses 19–64 aastat ja 273 vähemalt 65-aastased.^[3] Linnaosa asustustihedus oli Tartus hõreduselt teine: 589 in/km². Ihastes elas 2,55% tartlastest.^[2]

Ihaste jaotub lõunapoolseks ehk varem rajatud Vana-Ihasteks ja sellest männimetsaga eraldatud kirdepoolseks Uus-Ihasteks.

1968. aastal jagati Vana-Ihastes 28 aianduskooperatiivile laiali 745 krunti. Suvilakrunte jagati ettevõtete ja asutuste ametiühingute kaudu. Aianduskooperatiivide planeeringu autor on Maie Ilumäe. Aastatel 2007–2008 rajati Vana-Ihastesse torustikud, mis võimaldasid ka selle piirkonna elanikel liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Vana-Ihaste madalamaid alasid on kimbutanud üleujutused. Nii on erakorralise uputuse aastatel (nt 2009, 2010) olnud Ranna puiestee, Salutähe tänav ja Ihaste tee osaliselt vee all ning liiklus seal suletud.

Uus-Ihaste rajamise aluseks olnud planeering kehtestati 1989. aastal. See on eramute ja ridamajade rajoon. Uus-Ihaste tänavad on nimetatud Pallase koolkonna kunstnike järgi. Esimesed ridamajad kerkisid Anton Starkopfi tänaval ja Pallase puiesteel. Aastal 2004 rajati aadressil Nõlvaku 14 Anne joogiveepuhasti, mis on kindlustanud Annelinna ja Ihaste elanikele kvaliteetse joogivee.

Aadressil Nõlvaku 12 asub Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse eakate hooldusosakond.

Lastekaitsepäeval 2010. aastal avati Pallase puiestee 43 krundil laste mänguväljak. Eduard Wiiralti tänava ääres metsalagendikul on 380-meetrine hakkpuiduga kaetud jooksurada, võrkpalliplats, kaks üldkehalise ettevalmistuse linnakut, lõkke- ja grillimiskohad (neist üks katuse all). Kiigemäel on korvpalliväljak.

2010. aastal valmis 3,7 kilomeetri pikkune kõnni- ja jalgrattatee Turusillast Vana-Ihaste esimeste majadeni.

Ihaste spordi- ja vabaajakeskuses Raeremmelga tänaval saab harrastada ratsasporti, mängida golfi ja võrkpalli ning lasta vibu.

Ihastes on paiknenud kiviaegne asula, mille asukohta nimetatakse tänapäeval Uus-Ihaste asulakohaks.^[4]

Linnaosas tegutsevad Ihaste Selts ja Ihaste Elanike Liit.

Ihastes asuvad:

• Ihaste luht;
• Kiigemäe männik;
• Tartu tammik;
• Wiiralti mets.

Ihaste servas voolab Emajõgi, mille soot ümbritseb Ränisaart.

• Uus-Ihaste asulakoht

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ihaste

Tartu linnaosad ja asumid

Annelinn (Ees-Annelinn · Kesk-Annelinn · Taga-Annelinn) · Ihaste (Uus-Ihaste · Vana-Ihaste) · Jaamamõisa · Karlova (All-Karlova · Ees-Karlova · Taga-Karlova) · Kesklinn (Riiamäe · Sadama · Toometaguse · Uueturu · Vanalinn) · Kvissentali · Maarjamõisa · Raadi-Kruusamäe (Kruusamäe · Raadi) · Ropka (Jalaka · Ropkamõisa) · Ropka tööstusrajoon · Ränilinn · Supilinn · Tammelinn (Uus-Tammelinn · Vana-Tammelinn) · Tähtvere · Vaksali (Kastani-Filosoofi · Vaksali) · Variku · Veeriku (Veeriku · Veeriku tööstusrajoon) · Ülejõe (Ujula · Ülejõe)