Iaido

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Iaidō (jaapani keeles 居合道) on rahvusvaheliselt tuntud Jaapani võitluskunst, kus harjutatakse traditsioonilise Jaapani mõõgaga (katana, 刀) võitlemisel ootamatut rünnakut või vasturünnakut.

Iaidot kutsutakse vahel ka liikuvaks meditatsiooniks, kuna üks tähtsamaid eesmärke treeningus on eneseareng – muuhulgas tehnikate kontsentratsiooni ja sujuvuse kaudu.

Iaido ajalugu ulatub tagasi samuraide päevadeni, kus mõõgavõitluse harjutamine oli üks tähtsamaid treeninguid. Iaido on üks osa mõõgatreeningutest, kus teine osa on kendo. Ka tänapäeval võib juhtuda, et treenitakse mõlemat võitluskunsti, kuna iaido ja kendo (剣道) täiendavad teineteist. Jaapanis on see tavaline.

Iaidot harjutatakse tavaliselt ilma füüsilise vastaseta. Senseid (sensei, 先生) ehk õpetajad soovitavad kujutada ette fiktiivset vastast, et liigutused teatud vormides küllalt realistlikud hoida. Eri koolkondades on erinev arv vorme (kata, 形), kuid tavaliselt võib arvestada 6–10 vormiga. Treeningud võivad vägagi erinevad olla, olenevalt koolist ja senseidest. Kõige tavalisematel treeningutel alustatakse tervitusega, näidates austust õpetaja(te), kaasõpilaste ja mõõga ees. Treening jätkub soojendusega (mõnedes dojodes nõutakse, et soojendus tehtaks iseseisvalt enne treeningu algust), ja seejärel harjutatakse vorme – vahel teatud osa/tehnikat vormist, vahel terveid kombinatsioone. Enne lõpetust (jällegi, mõnes dojos on see iseseisev tegevus, mida soovitatakse pärast treeningut läbi viia) on venitusharjutused, ja lõpetuseks tänatakse senseid ja näidatakse jällegi austust nii õpetajatele, kaasõpilastele kui ka mõõgale.

Regulaarsete treeningute vahele võib tulla ka tunde, kus keskendutakse ainult tehnikale (kuidas teatud lööke/lõikeid paremini sooritada jne) või kus treenitakse võistluseks – ka võistlustel peab teada olema oma täpne käitumine jms.

Iaidos on palju koole, kuid Euroopas on ZKRI (Zen Ken Ren Iai) üks kõige tavalisematest koolidest. ZKRI (vahel ka ZKR seite Iai) on kool/stiil, mis alustas 1960. aastatel. Stiil koosneb kaheteistkümnest kata'st, ehk vormist, mis on kokku pandud vanemate koolide (koryū, 古流) vormidest.

Tavaliselt õpetatakse edasijõudnutele peale ZKRIai ka üht või kaht vanemat koryū-kooli.

Võistlusi korraldatakse nii Jaapanis, Euroopas kui ka Ameerikas igal aastal. Hinnatakse muuhulgas vormide sujuvust, kindlust, täpsust ja realismi(tunnet). On ka neid, kes eelistavad võistlustest põhimõtte pärast mitte kunagi osa võtta. (Mõned näevad iaidot kui sporti, teised kui hingelise arengu meetodit.)

Katanat (katana, 刀), Jaapani traditsioonilist mõõka, kasutavad tihti kõrgema astme edasijõudnud (pärast viiendat dan-astet on see kohustuslik võistlustel), kuna see on terav ja nõuab muuhulgas väga häid iaidooskuseid. Enne seda kasutatakse selle teravdamata alternatiivi – iaitot (iaitō, 居合刀). Puust versiooni, bokkenit (bokken, 木剣; vahel ka bokutō 木刀), kasutatakse peamiselt algajate poolt, kuid ka edasijõudnud kasutavad neid aeg ajalt.

Tameshigiri ehk otsetõlkes 'proovilõige', on treening, kus saab mõõgaharjutusi füüsilise keha peal proovida. Füüsilise kehana kasutatakse tavaliselt makiwara't (巻藁（まきわら)) – traditsioonilist kokkurullitud tatami (畳) vaipa. See kinnitatakse stabiilse puust varre otsa, mis raiudes-lõigates viltu ei lähe ega maha ei kuku. Nii saavad (edasijõudnud) õpilased katana lõiget päriselt proovida.

Riietus on tavaliselt spetsiaallõikega must (keiko)gi (稽古着), koos valge alus-gi'ga, ja mustad hakama(袴)-püksid. Tavaliselt treenitakse paljajalu, aga võib ka kasutada musti sokke või tabi(足袋)-sokke. (Kendos on tavaline värv sinine.) Võistluste ajal, kui mitte muidu, kasutatakse ka zekken'it (ゼッケン) või rinnamärki koos võistleja nime ja klubi nimega Jaapani keeles, mis kinnitatakse võistleja paremale hõlmale.

Täpsustamiseks peab mainima, et iaido on eraldi kunstina tunnustatud rohkem läänes kui Jaapanis. Kui küsida, siis jaapanlased teavad kindlasti, mis on kendo (剣道), kuid iaido on tavalisele rahvale midagi uut. Iaidot on Jaapanis nähtud rohkem osana kendotreeningust. Iaido koole/dojosid leidub Jaapanis loomulikult igal pool, kuid iaido pole eraldi kunstina samaväärselt tuntud kui kendo, mis on üks populaarsemaid spordialasid ja mille võistlusi saab muuhulgas televiisorist jälgida. Ka kuulub iaido Jaapanis ametlikult kendo alla (vaata välislinkide all ANKF – All Nippon Kendo Federation (või ka AJKF)).

Tasub teada, et varem kutsuti paljusid koole/võitluskunste tihti jutsu'deks (術), st 'kunstideks', mis on hiljem muudetud dō'deks (道), otsetõlkes 'tee'. Muutus arvatakse seisnevat asjaolus, et iga võitluskunst on saanud endale rohkem ruumi ja tänapäeval treenitakse tavaliselt ühte või kahte kunsti korraga ja teoreetilises mõttes võib-olla ka põhjalikumalt.

• Eesti Iaido Liit

• AJKF – All Japan Kendo Federation (rohkem tuntud nimi: ANKF – All Nippon Kendo Federation)

• http://homepage2.nifty.com/baba_hajime/iaido/
• http://www.iaido.org/iaido.html
• http://www.wakr.asn.au/iaido.htm

• http://www.yushinkan.com/ZNKR_en.php