Henri Bergson
Ilme
Henri Bergson | |
---|---|
Sünniaeg |
18. oktoober 1859 Pariis |
Surmaaeg |
4. jaanuar 1941 (81-aastaselt) Pariis |
Haridus | doktorikraad |
Amet | filosoof, professor, kirjanik |
Töökoht |
|
Autasud | Nobeli kirjandusauhind |
Autogramm | |
Henri-Louis Bergson (18. oktoober 1859 – 4. jaanuar 1941) oli prantsuse filosoof.
Bergson oli 20. sajandi alguskümnenditel üks tuntumaid ja mõjukamaid filosoofe.[1]
1927. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna ja 1930. aastal Auleegioni ordeni.
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Loov evolutsioon" (L'Évolution créatrice). Tõlkinud Margus Ott, Heete Sahkai; eessõna: Margus Ott. Sari "Avatud Eesti eaamat", Ilmamaa, Tartu 2005, 360 lk; ISBN 9985771389
- "Essee teadvuse vahetutest andmetest" (Essai sur les données immédiates de la conscience). Tõlkinud ja järelsõna: Margus Ott. Sari "Avatud Eesti raamat", Ilmamaa, Tartu 2006, 190 lk; ISBN 9985771885
- "Aine ja mälu. Essee keha ja vaimu vahekorrast" (Matière et mémoire). Tõlkinud Margus Ott. Sari "Avatud Eesti raamat", Ilmamaa, Tartu 2007, 256 lk; ISBN 9789985771891
- "Naer: essee koomika tähendusest" (Le rire: essai sur la signification du comique). Tõlkinud ja järelsõna: Margus Ott. Sari "Avatud Eesti raamat", Ilmamaa, Tartu 2009, 152 lk; ISBN 9789985773055
Artiklid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Sissejuhatus metafüüsikasse". Tõlkinud Margus Ott – Akadeemia 2007, nr 8, lk 1743–1778
- "Teadvus ja elu". Tõlkinud Margus Ott – Akadeemia 2009, nr 2, lk 346–364
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ This Philosopher Helped Ensure There Was No Nobel for Relativity[alaline kõdulink] Nautilus, 21. aprill 2016
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Alfred Koort, "Henri Bergson moralistina" – Looming 1934, nr 8, lk 922–930; 2. trükk A. Koorti raamatus "Kaasaegset filosoofiat" I, Tartu 1938; 3. trükk A. Koorti raamatus "Inimese meetod", Tartu 1996, lk 166–178
- Alfred Koort, "Henri Bergsoni loova evolutsiooni filosoofia" – Akadeemia 1938, nr 3, lk 153–164; 2. trükk – "Kaasaegset filosoofiat" I; 3. trükk – "Inimese meetod", lk 149–165
- Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost IV-V". Tõlkinud Aira Kaal ja Leo Anvelt, EKS, Tartu 1938 (V osa "Irratsionalismi uuestisünd: Nietzsche, Bergson ja kaasaegsed filosoofid"); 2. trükk: Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost" (ühes köites), Olion, Tallinn 1998, lk 361–376
- Gilles Deleuze, "Bergson, 1859–1941". Tõlkinud Margus Ott – Akadeemia 2007, nr 8, lk 1779–1792
- Gilles Deleuze, "Bergsonism" (Le bergsonisme). Tõlkinud Margus Ott. Sari "Avatud Eesti Raamat", Ilmamaa, Tartu 2008, 120 lk; ISBN 9789985772560
- "20. sajandi mõttevoolud", Tartu Ülikooli Kirjastus, Tallinn-Tartu 2009, lk 85–105 ("Henri-Louis Bergson", autor Margus Ott); ISBN 9789949191628
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Henri Bergson |
- Eik Hermann, "Liiga lihtne Bergson" (raamatu "Loov evolutsioon" arvustus) Postimees, 10. märts 2006
- Tõnu Viik, "Evolutsioon on loov" (raamatu "Loov evolutsioon" arvustus) Eesti Ekspress, 12. aprill 2006
- Tõnu Õnnepalu, "Elu hoog ja aru paine" (raamatu "Loov evolutsioon" arvustus) Sirp, 19. mai 2006
- Tanel Pern, Raamatu "Loov evolutsioon" arvustus portaalis www.raamat.ee
- Triinu Pakk-Allmann, "Aeg antud elada, aeg antud mõõta, aeg antud tunda" (raamatu "Essee teadvuse vahetutest andmetest" arvustus) Eesti Päevaleht, 3. november 2006
- Kaia Sisask, "Kestev Bergson" – intervjuu tõlkija Margus Otiga Sirp, 10. november 2006