Heino Parmas
Heino Parmas (22. märts 1930 Tallinn – 16. märts 2021 Tallinn) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriteadlane.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Heino Parmas oli teenistuja poeg.[1]
Ta lõpetas 1948 Tallinna 2. Keskkooli ja 1954 TPI, 1957 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis aspirantuuri, arhitektuurikandidaat (1959, Leningradi Maali, Skulptuuri ja Arhitektuuri Instituut), väitekiri "Унификация 1-5-этажного сборного жилищного строительства из кукермитовых и силикальцитных элементов в условиях Эстонской ССР". Ta oli 1958–1963 Ehituse TUI noorem- ja vanemteadur, 1963–1968 Silikaatbetooni TUI laborijuhataja ja Tallinna Polütehnilise Instituudi vanemõpetaja, aastast 1968 Tallinna Kunstiinstituudi (EKÜ) dotsent, 1970–1987 ka arhitektuuriteaduskonna dekaan.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimisvaldkond: ehituse unifitseerimine ja tüpoloogia, arhitektuuriliste konstruktsioonide industriaalne viimistlus. Ajakirja Ehitus ja Arhitektuur ning Kunstiülikooli toimetiste toimetaja. EEI-s projekteeris eksperimentaalelamuid, pereelamuid ja suvilaid. Üle 30 teadustrükise.[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Erineva otstarbega hoonete vastastikusest unifitseerimisest. // Ehitus ja Arhitektuur (1962) 2
- Mullbetoonpaneelide viimistlemine. // Ehitus ja Arhitektuur (1967) 1
- Poorbetoonist paneelide välispinna reljeefsest töötlemisest. // Ehitus ja Arhitektuur (1970) 2
- Ühe realiseerimata projekti jälgedes. // Ehitus ja Arhitektuur (1977) 1
- Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnast. // Ehitus ja Arhitektuur (1984) 1
- Tüpoloogia 1. Elamud. // EKA Toimetised 1 (1992)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 372–373
- Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn, 1986, 221
- О деятельности НИИС, 97, 138
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013