Hameln

Hameln
saksa	Hameln
	Hamelni vapp
	Pindala: 102,3 km²
	Elanikke: 57 905 (31.12.2022)
	Koordinaadid: 52° 6′ N, 9° 22′ E
	Valla asend Hameln-Pyrmonti kreisis

Hameln on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Weseri jõe ääres, Hameln-Pyrmonti kreisi keskus. Linna pindala on 102,30 km². 31. detsembril 2016 elas seal 56 747 inimest. Linn on tuntud Hamelni rotipüüdja muistendi järgi.

Ajalugu

Hameln sai alguse benediktiini kloostrist, mis asutati juba 851. aastal. Küla kasvas naabruses ja sai linnaks 12. sajandil. Juhtum "rotipüüdjaga" (vaata allpool) juhtus öeldavasti 1284. aastal ja võib põhineda tõelisel sündmusel, kuigi mõnevõrra erinevana muistendist. 15. ja 16. sajandil oli Hameln Hansa Liidu pisiliige.

1634. aasta juunis, Kolmekümneaastase sõja ajal, kaotas keisriarmee kindral Lothar Dietrich vabahärra von Bönninghausen Oldendorfi lahingus Rootsi kindral Kniphausenile, misjärel piirati Hameln Rootsi armee poolt ümber.

Linna suurima õitsengu ajastu algas 1664. aastal, kui Hamelnist sai Calenbergi vürstkonna kindlustatud linn. 1705. aastal sai see osaks äsjaloodud Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnast (kutsutud ka Hannoveriks), kui Calenbergi vürst Georg Ludwig, hilisem Suurbritannia kuningas George I, päris Lüneburgi vürstkonna.

Hameln ümbritseti nelja kindlusega, mis andis talle hüüdnime "Põhjala Gibraltar". See oli kõige tugevamalt kindlustatud linn Hannoveri kuurvürstkonnas. Esimene kindlus (Fort Georg) ehitati aastatel 1760 kuni 1763, teine (Fort Wilhelm) 1774. aastal, kolmas 1784. aastal ja viimane (Fort Luise) ehitati 1806. aastal.

1808. aastal alistus Hameln võitluseta Napoleonile, pärast viimase võitu Jena ja Auerstedti lahingus. Napoleoni väed tõmbasid seejärel maha ajaloolised linnamüürid, vahitornid ja kolm kindlust Weseri jõe teisel kaldal. 1843. aastal ehitas Hamelni rahvas Fort Georgi varemetest Klüti mäele vaatamisväärse torni. Seda torni kutsutakse Klütturm ja see on populaarne turismisihtkoht.

1867. aastal sai Hameln Preisi kuningriigi osaks, mis annekteeris Hannoveri pärast 1866. aasta Austria-Preisi sõda.

Teise maailmasõja ajal peeti Hamelni vanglas kinni sotsiaaldemokraate, kommuniste ja teisi poliitvange. Umbes 200 suri seal; rohkem suri aprillis 1945, kui natsid saatsid vangid pikale rännakule, kartes liitlaste edenemist. Kohe pärast sõda kasutati Hamelni vanglat Briti okupatsioonivägede poolt sõjakuritegudes süüdistatavate sakslaste kinnipidamiseks. Pärast süüdimõistmist hukati neist seal umbes 200, sealhulgas Irma Grese, Josef Kramer ja üle tosina Stalag Luft III mõrvade toimepanija. Hukatud sõjakurjategijad maeti vangla õuele, kuni see täis sai; edasised matmised toimusid Am Wehli kalmistule Hamelnis. 1954. aasta märtsis hakkasid Saksa võimud ekshumeerima 91 keha vangla õuest; nad maeti ümber eraldi haudadesse pühitsetud maal Am Wehli kalmistul. Hiljem on vangla ümber ehitatud hotelliks.

Aastail 1923–1973 oli Hameln kreisivaba linn.

Geograafia

Alljaotised

Afferde
Hastenbeck
Halvestorf
Haverbeck
Hilligsfeld (sealhulgas Groß ja Klein Hilligsfeld)
Sünteltal (sealhulgas Holtensen, Welliehausen ja Unsen)
Klein Berkel
Tündern
Wehrbergen
Rohrsen
Welliehausen

Vaatamisväärsused

Rotipüüdja lugu

Linn on kuulus rahvajutu Hamelni rotipüüdja (saksa: Der Rattenfänger von Hameln) poolest; see on keskaegne lugu, mis räägib 13. sajandil linna tabanud tragöödiast. Vendade Grimmide kirjutatud versioon tegi selle kogu maailmas populaarseks; see on ka Goethe ja Robert Browningu tuntud luuletuste teema. Suviti igal pühapäeval esitavad näitlejad loo kesklinnas.

Sõpruslinnad

Quedlinburg, Saksamaa
Torbay, Suurbritannia
Saint-Maur-des-Fossés, Prantsusmaa
Kalwaria Zebrzydowska, Poola

Tuntud inimesi

Glikl bas Judah Leib (1646–1724), juudi naisettevõtja ja päevikupidaja
Heinrich Bürger (1806–1858), Saksa füüsik, bioloog ja botaanik
Oswald Freisler (1895–1939), jurist ja Roland Freisleri vend
Heinz Knoke (1923–1993), Saka Luftwaffe ohvitser
Karl Philipp Moritz (1756–1793), saksa kirjanik
Wilder Peter von Hameln (leitud aastal 1725)
Püha Vicelinus (1086–1154), sündis linnas
elektroonilise muusika ansambel Funker Vogt
Johann Popken, asutas firma, millest sai Ulla Popken
Max Richter (1966–), uusklassitsistlik helilooja
Ida Schreiter (1912–1948), koonduslaagri komandant, hukatud sõjakuritegude eest
Friedrich Sertürner (1783–1841), eraldas esimesena morfiini oopiumist (1822–1841)
Susan Stahnke (1967–), Saksa televisiooni saatejuht
Friedrich Wilhelm von Reden (1752–1815), Saksa kaevanduspioneer
Julius Wellhausen (1844–1918), piibliuurija ja orientalist