Georg Friedrich Schlater
Georg Friedrich Schlater (13. mai 1804 Tilsit, Ida-Preisimaa provints, Preisi kuningriik – 26. aprill 1870 Tartu, Venemaa Keisririik) oli baltisaksa litograaf ja maalikunstnik.[1]
Kunstiajaloolase Voldemar Vaga hinnangul on Schlater jätnud sügava jälje baltisaksa kunsti ajalukku. Erakordselt suur on aga tema tähtsus Tartu kunsti ajaloos. Tänu tema panusele sai Tartust 19. sajandi teisel kolmandikul tähtsaim kunstikeskus Balti provintsides. Schlateri loodud pastell- ja litograafiatehnikas portreed kuuluvad 19. sajandi baltisaksa kunsti parimate saavutuste hulka; need on Vaga hinnangul teosed, mis seisavad Lääne-Euroopa kunsti paremikuga samal tasemel. [2]
Schlater sai 1852. aastal Peterburi Kunstide Akadeemialt vabakunstniku nimetuse (Tartu sadamat kujutava maali eest).[1]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Elanud mõnda aega Riias, asus ta 1828. aastal Tartusse. Töötas seal joonistusõpetajana. 1832. aastal asutas ta Tartus kohaliku kunsti arengule tõhusalt kaasa aidanud Balti kubermangudes esimesi litograafiatöökodasid. Schlater katsetas värvilise kivitrükiga. Ta litografeeris oma loomingut. Tema töökojas trükiti ka teiste kunstnike, teiste hulgas August Matthias Hageni, August Georg Wilhelm Pezoldi ja Eduard Hau teoseid.[1]
1850. aastate teisel poolel lõppes Schlateri hoogne tegutsemine kunsti alal. 1857. aastal müüs ta oma litograafiapressi Hessenist Tartusse asunud Louis Höflingerile. Viimane hakkas nüüd välja andma litograafiaid Tartu vaadetega, millel oli suur menu. Et hankida lisasissetulekuid peale õpetajapalga, hakkas Schlater tegelema fotograafiaga. Tartus oli alanud kunstielu langus.[2]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Schlateri loomingu tuntumad tööd on valdavalt klassitsistliku lahendusega litografeeritud linna- ja maastikuvaated. Eesti kultuuriloo seisukohalt on eriti väärtuslikud Tartu vaated 1830.–1850. aastatest (mitu sarja; viimane sari "Das malerische Dorpat..." ("Maalise Tartu viiskümmend vaadet ..."), 1852–1853) ning Tallinna ja Kagu-Eesti vaated (1832–1835).[1] Ta on loonud ka teadlaste ja õppejõudude portreesid, peamiselt litograafias.
Huvist Eesti mütoloogia vastu jäädvustas ta akvarellidel ja õlimaalidel Kalevipoja-muistenditega seotud paiku.[1] Voldemar Vaga oletab, et seda huvi äratas temas Friedrich Robert Faehlmann[2].
Näide lito- ja fotoportreest
[muuda | muuda lähteteksti]-
Hermann Martin Asmussi portree (litograafia, 1848)
-
Alexander von Keyserlingi fotoportree (enne 1870)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1838 – Anna paela küljes kantav kuldmedal (Nikolai Pirogovi teose "Anatomia chirurgica..." litografeeritud illustratsioonide eest)[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema Tartus sündinud poeg Alexander Georg Schlater (1834–1879) oli samuti kunstnik. Ta töötas Tallinnas joonistusõpetajana ja sai nagu isagi Peterburi Kunstide Akadeemialt vabakunstniku nimetuse (1869). 1873. aastal emigreerus ta Saksamaale, kus suri aastal 1879 Düsseldorfis.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk 465. Artikkel "Schlater, Georg Friedrich" (artikli autor Anne Lõugas)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Voldemar Vaga. "Kunst Tartus XIX sajandil". Tallinn: Kunst, 1971. Lk 35–41
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Georg Friedrich Schlater |