Georg (Saksi hertsog)
Georg, ka Georg Habemik (saksa Georg der Bärtige; 27. august 1471 Meißen – 17. aprill 1539 Dresden) oli Saksi hertsog 1500–1539 Wettini dünastia albertiini liinist.
Georg sündis Meißenis hertsog Albrecht Vapra pojana ning seoses isa viibimisega sõjaretkedel osales hertsogiriigi valitsemises juba 1488. aastast. Tema noorem vend Heinrich päris võimu osa Friisimaa üle, ent 1505. aastal leppisid vennad kokku, et Georg saab võimu ka Friisimaa valduste üle, samas kui Heinrich piirdub Freibergi ja Wolkensteini ametkondade valitsemisega Saksimaal.
Georg oli haritud valitseja, ta oskas ladina keelt ning huvitus usuasjust. 1520. aastatel kujunes temast üks veendunumaid Martin Lutheri poliitika vastaseid, sest kuigi ta toetas katoliku kiriku reformimist, ei soovinud ta nii radikaalseid uuendusi nagu Luther. Kuni surmani püüdis Georg reformatsiooni oma valdustes takistada ning lasi Leipzigi ja Dresdeni trükikodades välja anda rohkelt luterlusevastast kirjandust, mõni nendest traktaatidest oli ka tema enda kirjutatud. Georgi kirikureformipoliitika polnud siiski kuigi edukas, sest luterluse keskus Wittenberg asus tema valduste lähedal ning 1520. ja 1530. aastatel oli keiser Karl V poliitiline tegevus impeeriumis väga piiratud, kuna ta viibis enamasti Hispaanias.
Georg oli 38 aastat abielus Poola kuninga Kazimierz IV tütre Barbaraga. Kui too 1534. aastal suri, kasvatas Georg endale leina märgiks habeme, mille tõttu sai ka oma hüüdnime. Georgi katoliiklik reformipoliitika ei jätkunud pärast tema surma, sest tema mõlemad pojad, Johann ja Friedrich, surid enne teda. Tema valdustes päris võimu luterlikult meelestatud vend Heinrich Vaga, kes viis seal läbi reformatsiooni.
Georgi teine noorem vend Friedrich oli 1498–1510 Saksa ordu kõrgmeister. Saksi kuurvürst Friedrich Tark oli tema onupoeg.
Eelnev Albrecht Vapper |
Saksi hertsog 1500–1539 |
Järgnev Heinrich Vaga |