Mine sisu juurde

Friedrich Maximilian von Klinger

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Maximilian von Klinger
Friedrich Maximilian von Klinger 1807. aastal. Karl August Senffi töö
Täisnimi Friedrich Maximilian von Klinger
Sünniaeg 17. veebruar 1752
Frankfurt
Surmaaeg 25. veebruar (ukj 9. märts) 1831
Tartu
Maetud Peterburi, Smolenka luteri kalmistu
Truudusvanne Venemaa keisririik
Teenistusaeg 17801820
Auaste kindralleitnant
Autasud Püha Georgi ordeni IV klass Püha Anna ordeni I klass Püha Vladimiri ordeni II klass Püha Aleksander Nevski orden
Abikaasa 1787 Jelizaveta Aleksandrovna Aleksejeva (1769−1847)
Lapsed Alexander von Klinger (1791−1812)
Muu töö 1. kadetikorpuse direktor
Tartu õpperingkonna kuraator

Friedrich Maximilian von Klinger (Venemaal Feodor Ivanovitš Klinger, vene keeles Феодор Иванович Клингер) (17. veebruar 1752 Frankfurt – 25. veebruar (ukj 9. märts) 1831 Tartu) oli saksa päritolu kultuuri- ja haridustegelane ning sõjaväelane.

Päritolu ja haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta põlvnes Odenwaldist pärit talupojasuguvõsast. Tema isa Johannes Klinger (1723−1760) oli Frankfurdi linnasuurtükiväe konstaabel; ema nimi oli Cornelia Margertha Dorothea Fuchs (1727−1800). Hariduse omandas Frankfurdi gümnaasiumis. 1774. aastal astus Giesseni ülikooli, kus tudeeris õigusteadust. Pärast esimeste kirjatööde ilmumist jättis ta ülikoolistuudiumi 1776. aastal pooleli ja siirdus Weimarisse.

Venemaa teenistuses

[muuda | muuda lähteteksti]

1780. aastal astus ta Venemaa teenistusse ja temast sai troonipärija Pavel Petrovitši mereväepataljoni porutšik. 17971801 oli Peterburis maakadetikorpuse (aastast 1800 1. kadetikorpus) klasside inspektor, seejärel oli 1802. aastani sama õppeasutuse direktor. 18031817 oli esimene Tartu õpperingkonna kuraator. 1811. aastal ülendati kindralleitnandiks ja 1820. aastal läks erru.

Viimased eluaastad ja surm

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast erustumist elas kuni surmani Tartus. Maeti Peterburis Smolenka luteri kalmistule.

Ta oli saksa luuletaja Johann Wolfgang von Goethe noorpõlvesõber ja kirjanik, tema näidendi "Torm ja tung" ("Sturm und Drang") järgi sai nime kirjanduslik tormi ja tungi liikumine.

Aasta Auaste
1780
porutšik
1791
alampolkovnik
1798
polkovnik
1798
kindralmajor
1811
kindralleitnant

Ta naitus 1787. aastal Jelizaveta Aleksandrovna Aleksejevaga (1769−1847), kes oli vürst Grigori Orlovi abieluväline tütar. Sellest liidust sündis poeg Alexander (1791−1812), kes suri Borodino lahingus saadud haavadesse.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev
Ametikoht loodi
Tartu õpperingkonna kuraator
18031817
Järgnev
Karl Christoph von Lieven