Frederiksborgi loss

Frederiksborgi loss on loss Taanis Hillerødis, mis ehitati Christian IV ametlikuks residentsiks; praegu asub lossis Taani Ajaloomuuseum.

See on suurim renessansiajastu loss Skandinaavias, mis paikneb kolmel väikesaarel keset järve ning on ümbritsetud suurte barokkaedadega.

Gøye suguvõsale kuulunud keskaegne Hillerødsholmi kindlustatud mõis (linnus) ehitati ümber 1540. aastatel Herluf Trolle juhendamisel. Seda omakorda laiendati ning ehitati ümber 1560. aastatel uue omaniku kuningas Frederik II ajal, kelle järgi loss on ka saanud uue nime.

Enamus praegusest lossihoonest ehitati 1602–1620 Christian IV ajal Hollandi arhitektide Hans ja Lorents van Steenwinckeli poolt. Nüüd kadusid lõplikult keskaegse linnusearhitektuuri elemendid ning ehitis omanda täielikult lossi iseloomu.

Pärast Christian IV surma 1648 kasutati lossi peamiselt tseremooniate läbiviimiseks, esmajärjekorras kuningate võidmiseks ja kroonimiseks. Alates 1693. aastast on lossikirik kasutusel kui Rüütlite kabel, kus on tegutsenud nii Elevandi ordu kui ka Dannebrogi ordu. Lossis on hoitud ka kuningapere kunstikogusid.

1720. aastal allkirjastati Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahuleping.

1850. aastatel kolis lossi Frederik VII. 1859. aasta 16. detsembri ööl, mil kuningas viibis lossis, puhkes tulekahju, mis hävitas enamuse lossi sisekujundusest. Taastamistöödeks saadi suurem osa rahast avalikust korjandusest, suure osa andis kuningas ise ning palju tuli ka eraannetusi.

Lossikirikus toimuvad avalikud jumalateenistused. Lossis hoitakse vapikilpe ning Elevandi ja Dannebrogi ordu ordeneid. Lossimuuseumis asub riigi olulisim ja suurim portreede ja ajalooliste maalide kollektsioon.

Loss ja pargid on külastajatele avatud aasta läbi.

Selle tiitli sai Alexandra (Frederiksborgi krahvinna) 16. aprillil 2005 pärast lahutuse jõustumist. Tiitel viitab Alexandra ja prints Joachimi abiellumisele selle lossi kirikus.