Fonid

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Fonid või Fon nu on Lääne-Aafrikas, Beninis ja edela Nigeerias peamine etniline ning ligvistiline grupp, koosnedes üle 3,5 miljonist inimesest. Lõuna Beninis räägitavatest keeltest peamine on Gbe keelte hulka kuuluv foni keel. Fonid arvatakse pärinevat Tadost, Benini piiri lähedal kagu Togos asuvast külast. Enamik fone elab tänapäeval külades ja väikelinnades, mudast seinte ja lainelisest plekist katustega majades. Fonide ehitatud linnade hulka kuuluvad ajalooline Dahomee pealinn Abomey ja Orjarannikul asuv Ouidah. Need linnad olid orjakaubanduse ühed peamised keskpunktid.

Enamus fone elab Ida-Beninis ja Edela-Nigeerias Benini-Nigeeria piiri lähedastel aladel.

Fonide suuliselt edasiantud pärimuse järgi on Benini fonid aja'de järeltulijad. Fonide suulise pärimuse kohaselt emigreerusid 12.-13. sajandi paiku mõned ajad, kes ise olid pärit Kagu-Togo külast Tadost ja Mono Jõe äärest, ida poolsetele aladele, mis on praegune Benin, ja lõid seal Allada linna. Hiljem moodustasid Allada ajad uue riigi: Suure Ardra, kus kuningad valitsesid järgides küla vanemate juhiseid ja nõuandeid. Allada oli Suure Ardra pealinnaks.

Aasta 1625 paiku olevat tekkinud aga kuninga kolme poja vahel vaidlus, et kes nendest pärib isa trooni. Selle dispuudi tulemusel jagunes kuningriik kolmeks osaks: üks vend, Kokpon, püüdis säilitada Suurt Ardrat. Teine vend, Do-Aklin, rajas Abomey linna ja kolmas, Te-Agdanlin, rajas Ajatche linna või Väikse Ardra (kutsutakse portugali kaupmeeste järgi, kes seal kauplesid ka Porto-Novo'ks). Ajad, kes elasid Abomey's, segunesid aeglaselt kohalike hõimudega, mille tulemusel olevatki tekkinud "fonid".^[1]