Emil Gilels

Emil Grigorjevitš Gilels (vene keeles Эмиль Григорьевич Гилельс; 19. oktoober (vkj 6. oktoober) 1916 Odessa, Hersoni kubermang – 14. oktoober 1985 Moskva) oli Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog, professor, NSV Liidu rahvakunstnik.

Ta lõpetas 1930. aastal Odessa muusika-teatritehnikumi ja 1935. aastal Odessa konservatooriumi. Aastatel 1935–1938 täiendas ta end Moskva konservatooriumi juures asuvas kõrgema kunstimeisterlikkuse koolis Heinrich Neuhausi käe all.^[1]

16-aastaselt võitis ta Moskvas Üleliidulise muusikasolistide konkursi. 1930. aastate teisel poolel saavutas rahvusvahelist edu muusikakonkurssidel – 1936. aastal Viinis pianistide konkursil sai teise koha ja 1938. aastal Brüsselis Ysaÿe muusikakonkursil pälvis esikoha.

Ta oli alates 1938. aastast Moskva Riikliku Akadeemilise Filharmoonia solist.^[1] Aastatel 1938–1974 töötas ta ühtlasi muusikapedagoogina Tšaikovski-nimelises Moskva Riiklikus Konservatooriumis (1952. aastast professor^[1]).

1945. aastast andis ta kontserte paljudes riikides, sealhulgas Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias, USA-s (1955) ja Jaapanis.

• 1933 – Üleliidulise muusikasolistide konkursi laureaat
• 1936 – Viini rahvusvahelise pianistide konkursi teine koht
• 1938 – Ysaÿe rahvusvahelise muusikakonkursi laureaat
• 1946 – Stalini preemia
• 1947 – Vene NFSV teeneline kunstitegelane
• 1962 – Lenini preemia^[1]
• 1954 – NSV Liidu rahvakunstnik^[1]
• 1980 – valiti Accademia Nazionale di Santa Cecilia auakadeemikuks

Ka tema esimene abikaasa Roza Tamarkina (1920–1950) ja tütar Jelena Gilels (1948–1996) olid pianistid. Õde Jelizaveta Gilels ja õemees Leonid Kogan olid viiuldajad.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Emil Gilels

• Эмиль Григорьевич Гилельс. belcanto.ru
• Игры классиков. tvkultura.ru