Elizabeth Cady Stanton

Elizabeth Cady Stanton (12. november 1815 Johnstown, New Yorgi osariik – 26. oktoober 1902 New York) oli USA sufražett, sotsiaalaktivist, abolitsionist ja üks naiste õiguste eest võitlejate juhte.

Tema dokumenti "Declaration of Sentiments" ("Õiguste ja tunnete deklaratsioon"), mis kanti ette Seneca Fallsi konverentsil 1848. aastal, peetakse sageli organiseeritud naisõiguslaste ja sufražettide liikumise alguseks USA-s.^[1] Staton oli aastail 1892–1900 National Woman Suffrage Associationi president.

Enne naiste õiguste eest kõnelemist oli Stanton aktiivne abolitsionist. Erinevalt paljudest teistest keskendus Stanton peale naiste valimisõiguse tagamise ka teistele seotud küsimustele. Ta puudutas lisaks naiste vanema- ja hooldusõigusi, varalisi õigusi, töö- ja töötuluõigusi ning lahutuse, perekonna majandusliku heaolu ja sünnikontrolli teemasid. Ta oli ka karskusliikumise toetaja.

Pärast Ameerika Ühendriikide kodusõda põhjustas Stantoni panus naiste valimisõiguse heaks naisõiguslaste seas vastuolu, kui ta koos Susan B. Anthonyga vähendas toetust Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 14. ja 15. paranduste läbimiseks. Ta oli vastu sellele, et afroameeriklastest meestele anti õiguslik kaitse ja valimisõigus, samas kui naistele, nii valgetele kui ka mustadele, neid õigusi ei antud. Tema positsioon selles küsimuses viis kahe erineva naisõiguslaste organisatsiooni loomiseni, mis ühinesid hiljem taas ning Stanton oli selle üks juhte ligi kakskümmend aastat.

Stanton oli "Naiste Piibli" ("The Woman's Bible"), enda autobiograafia "Eighty Years and More" ning paljude naiste valimisõigusi ja muid õigusi puudutavate artiklite ja lendlehtede autor.

• Naise Piibel. Kirik ja Teoloogia