Elami keel

Elami keel
Kõneldakse	Mesopotaamias (tänapäeva Iraan)
Piirkonnad	Vana-Lähis-Ida
Keelesugulus	isolaatkeel (elami-draviidi?)
Ametlik staatus
Ametlik keel	Elam
Keelekoodid
ISO 639-2	elx
ISO 639-3	elx
	Ruudud tähistavad elami kirja leide. Elami keel 23.-2. saj eKr

Elami keel (vanemas eestikeelses kirjanduses ka eelami keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid ligikaudu 2800 kuni 550 eKr tänapäevases Edela-Iraanis elanud elamlased. Elami keelt kirjutati kiilkirjas, nagu ka teisi Vana-Mesopotaamia vanimaid kirjakeeli sumeri ja askadi keelt.

Viimased kirjutised elami keeles pärinevad ligikaudu Ahhemeniidide Pärsia vallutamise ajast Kyros Suure poolt. Valdavalt arvatakse, et elami keel on isolaatkeel, mil pole teadaolevaid sugulaskeeli. Sugulaskeelte puudumine on üks põhjustest, mis muudab elami keele tõlkimise raskeks.^[1] Keeleteadlased Igor Djakonov ja David McAlpin on oletanud siiski sugulust elami ja draviidi keelte vahel, paigutades need ühisesse elami-draviidi keelkonda.^[2]

Kiri

Elami kiilkiri kohandati akkadi-sumeri kiilkirjast ja oli kasutusel ligikaudu 2500 kuni 331 eKr. Elami kiilkiri oli suuremalt jaolt silpkiri, kus tarvitati umbes 130 märki, ning vaid väheseid akkadi logogramme, ehkki ajapikku logogrammide arv kasvas.

Kokku on elamikeelseid kiilkirjatekste säilinud ligikaudu 20 000 savitahvlil ja fragmendil. Suurem osa neist pärineb Ahhemeniidide ajast ning sisaldab peamiselt majandusmärkmeid.

Samast piirkonnast pärineb veel kaks kirja, mis on tänini dešifreerimata, kuid olid tõenäoliselt kasutusel just elami keele tarbeks.

Protoelami kiri on vanim Iraani aladelt teadaolev kiri. Seda kasutati lühikest aega (umbes 3100–2900 eKr). Savitahvleid protoelami kirjaga on leitud Iraani eri piirkondadest. Kiri arvatakse olevat arenenud varasest kiilkirjast (protokiilkirjast) ning hõlmab üle 1000 märgi. Oletatavasti on protoelami kiri suuresti logograafiline (iga märk tähistab tervet sõna).
Lineaarelami kiri esineb üksikutel monumentaalkirjetel. Sageli väidetakse, et lineaarelami kiri on protoelami kirjast välja kasvanud silpkiri, kuid see väide on tänini tõestamata. Lineaarelami kirja kasutati väga lühikest aega 3. aastatuhande viimasel veerandil eKr.

Keeletüpoloogia

Elami keel on aglutineeriv keel^[3], mille grammatikat iseloomustas keerukas noomeniklasside süsteem. Elusolendeid tähistavatel nimisõnadel olid eraldi markerid esimese, teise ja kolmanda isiku jaoks, mis on loomulikes keeltes üsna haruldane.

Viited

↑ Elamite (2005). Keith Brown, ed. Encyclopedia of Language and Linguistics (2 ed.). Elsevier. ISBN 0-08-044299-4
↑ McAlpin, David. "Toward Proto-Elamo-Dravidian." Language' Vol. 50, No. 1 (Mar., 1974), lk 89-101
↑ Stolper, Matthew W. 2008. "Elamite". Rmt: "The Ancient Languages of Mesopotamia, Egypt, and Aksum", lk 60.

Välislingid

[1] Elamite (2005). Keith Brown, ed. Encyclopedia of Language and Linguistics (2 ed.). Elsevier. ISBN 0-08-044299-4

[2] McAlpin, David. "Toward Proto-Elamo-Dravidian." Language' Vol. 50, No. 1 (Mar., 1974), lk 89-101

[3] Stolper, Matthew W. 2008. "Elamite". Rmt: "The Ancient Languages of Mesopotamia, Egypt, and Aksum", lk 60.

[1]