Drehu keel
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2015) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Drehu keel | |
---|---|
Kõneldakse | Loyalty saartel, Lifou ja Tiga. |
Kokku kõnelejaid | 13 000[1] |
Keelesugulus |
Austroneesia hõimkond,Kesk-Ida-Austroneesia keelkond Loyality saarte keeled |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | dhv |
Drehu keel, mille alternatiivsed nimed on Dehu, De’u, Lifou, Lifu, Qene keel, kuulub Austroneesia hõimkonda. Täpsemalt, drehu keel on üks Loyality saartel kõneldud keeli, mis kuuluvad Kaug-Okeaania keelkonda. Kaug-Okeaania keeled pärinevad Kesk-Ida-Okeaania keeltest ning need omakorda Ida Malai-Polüneesia keelkonnast. Viimane keelkond tekib Kesk-Ida Malai-Polüneesia keeltest, mis kuuluvad Malai-Polüneesia keelkonda ja see pärineb Austroneesia hõimkonnast. 2009. aasta andmel on umbes 13 000 kõnelejat, kelle emakeel on drehu keel. Lisaks nendele on 2500 kõnelejat, kes kasutavad drehu keelt teise keelena. Drehu keel on suuliselt põlvest põlve üle kandunud. Esmakordselt panid selle keele kirja inglise misjonärid 1840. aastatel. 1970. aastatel loodi uuenenud süsteem. Keeles on kasutusel 30 tähte: 7 vokaali ja 23 konsonanti. Drehu keeles kasutatakse ladina tähestikku. [2]
Foneetika
[muuda | muuda lähteteksti]Vokaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Eesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
---|---|---|---|
Kõrged vokaalid | i iː | u uː | |
Keskkõrged vokaalid | e eː | ø øː | o oː |
Madalad vokaalid | æ æː | ɑ ɑː |
Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]1 | caa(s) |
2 | lue |
3 | köni |
4 | eke |
5 | trii-pi |
6 | caa-ŋömen |
7 | lue-ŋömen |
8 | köni-ŋömen |
9 | eke-ŋömen |
10 | lue-pi |
Asesõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Ainsus
Eni/ni : Mina, minu
Eö/ö : Sina
Nyipë/nyipëti : Sina(viisakas vorm, pöördumaks vana mehe poole)
Nyipo/nyipot(i) : Sina(viisakas vorm, pöördumaks vana naise poole)
Angeic(e) : Tema
Nyidrë/nyidrët(i) : Tema(viisakas vorm, pöördumaks vana mehe poole)
Nyidro/nyidrot(i) :Tema(viisakas vorm, pöördumaks vana naise poole)
Ej(e) : See
Duaalsus
Eaho/ho : Meie kaks (mina ja tema)
Easho/sho (easo/so) : Meie kaks (mina ja sina)
Epon(i)/pon(i) : Teie kaks
Eahlo : Nemad kaks
Lue ej(e) : Nemad kaks, asjade või loomade kohta
Mitmus
Eahun(i)/hun(i) : Meie (mina ja nemad)
Eashë/shë, easë/së : Meie (mina, sina ja nemad)
Epun(i)/pun(i) : Teie kõik
Angaatr(e) : Nemad kõik
Itre ej(e) : Nemad kõik (asjade või loomade kohta) [4]
Keelenäide
[muuda | muuda lähteteksti]Thupene lai angatr a tro qa lei ngōne hnapet. Nad pidid saarelt konflikti tõttu lahkuma. [5]
Huvitavat drehu keele kohta
[muuda | muuda lähteteksti]Drehu keel on laialdaselt levinud kirikukeel, selle tõestuseks on fakt, et Jehoova tunnistajate igakuine ajakiri Vahitorn ilmub ka drehu keeles (Ita Ne Thup). Kokku ilmub see ajakiri maailmas veidi rohkem kui 150 keeles. [6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ prs
- ↑ [1]
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 20. novembril 2013.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 20. novembril 2013.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.omniglot.com/writing/drehu.php
- ↑ http://www.jw.org/dhv/