Ben Nevis

Ben Nevis
Vaade Banaviest
Kõrgus	1343 m
Asukoht	Šotimaa
Ahelik, mäestik	Grampiani mäed
Koordinaadid	56° 47′ 52″ N, 5° 0′ 10″ W

Ben Nevis (gaeli keeles Beinn Nibheis) on mägi Šotimaal Grampiani mäestikus. See on 1343 m kõrge ja Suurbritannia saare kõrgeim mägi.

Ben Nevis asub Grampiani mägede lääneosas ning jääb Grampiani mägede loodepoolseima aheliku Monadliathi mägede edelaotsa.^[1]

Kõigest mõne kilomeetri kaugusel läänes Ben Nevisest asub Fort Williami linn, millest seetõttu on saanud mägironimise keskus. Fort William asub Šotimaa läänerannikul Loch Linnhe nimelise fjordi kirdetipus ja sealt kirdes kulgeb Kaledoonia kanal.^[1]

Mäe tipus asub suur, 40 ha suurune lage kivine platoo. Taimestikku sellel platool ei ole.

Ben Nevis on jäänud kunagisest devoni ajastul tegutsenud vulkaanist, mis karboni esimesel poolel 350 miljonit aastat tagasi karboni esimesel poolel kokku varises. Tipu lähedal on näha kõrvuti heledat graniiti, mis pidi olema jahtunud maa-alustes kambrites mitme kilomeetri sügavusel maapinnast, ja tumedat basaltset laavat, mis moodustub üksnes maapinnal. See, et need kaks sedavõrd lähestikku asuvad, näitab, et Ben Nevise vulkaani kokkuvarisemine pidi olema tohutu kataklüsm. Vulkaan sellega hävis ja mägi on kõik, mis sellest tänapäeval järel on.

Ben Nevis ei ole säilinud sellisel kujul, nagu see purske järel jäi. Sadadest miljonitest aastatest rohkem on seda kulutanud aga jääajad. Veel viimasel jääajal olid Briti saared täielikult jääga kaetud.

Esimene teadaolev inimene, kes Ben Nevise tippu ronis, oli Edinburghi botaanik James Robertson 17. augustil 1771, kes uuris selle kandi taimestikku. 1774 ronis Ben Nevisele John Williams, kes andis esimese ülevaate mäe geoloogiast.

Suurbritannia valitsusväline amet Ordnance Survey, mille ülesanne oli kaarte koostada, kuulutas Ben Nevise Briti saarte kõrgeimaks tipuks alles 1847. Selles oli Ben Nevise peamine konkurent 1309 m kõrgune Ben Macdui.

1883. aasta suvel rajati Ben Nevise tippu observatoorium, mis töötas 1904. aastani. Sel ajal rajati mäe tippu esimene jalgtee, mille maksimaalne kalle oli 20% ja mis võimaldas observatooriumi ponide abil varustada. See jalgtee on ka tänapäeval põhiline, mida mööda tippu tõusta.

1894 jõudis Fort Williami raudtee ja seetõttu hakkas mägi muutuma turismisihtpunktiks. Tänapäeval elatubki Fort William peamiselt turismist.

1894 töötas mõne nädala observatooriumis Charles Wilson, asendades alalisi töötajaid. Sel ajal täheldas ta huvitavaid loodusnähtusi, sealhulgas Brockeni kummitust ja halo. Brockeni kummitust põhjustab päike, mis heidab varju vaatlejast allpool asuvale pilvele. Saadud kujutis tundub hiiglaslik. Wilson püüdis neid nähtusi ka laboris tekitada. Selle käigus leiutas ta Wilsoni kambri, mida hiljem hakati kasutama ioonide ja radioaktiivsuse kindlakstegemiseks. 1927 pälvis Wilson selle leiutise eest Nobeli füüsikaauhinna.

1965 rajati mäe tippu mälestusmärk teises maailmasõjas langenutele.

Tänapäeval on observatooriumi hoonetest üksnes varemed järel. Neisse rajati 1929 hütt, kuhu mõni inimene mahub varjule, kui tipus ilm ootamatult halveneb. Hüti tipp on mäe tipust kõrgemal. See hütt on Briti saarte kõige kõrgemale ulatuv hoone. See väidetakse olevat Briti saarte ainus tõeline alpimaja.

Korduvalt on pakutud hammasraudtee rajamist mäe tippu. Ühestki sellisest plaanist ei ole asja saanud.

Andmed Ben Nevise kliima kohta põhinevad mäe tipus 1883–1904 tegutsenud observatooriumist. Mäe kõrgus, merelähedus ja topograafia tekitavad mäel jaheda ja niiske kliima.

Novembrist jaanuarini on ilm Ben Nevise tipus 80% ajast udune, maist juunini on 55% ajast udune.

Aasta keskmine temperatuur on −0,5 °C. Talvine keskmine temperatuur on umbes −5 °C. Üle +10 °C tõuseb temperatuur harva.

Aasta sademete hulk on üks suuremaid Briti saartel: 4082 mm. Talved on vihmasemad. Kõige rohkem sademeid on detsembris (484 mm) ja jaanuaris (456 mm), kõige vähem juunis (191 mm) ja mais (201 mm). Võrdluseks: Fort Williamis sajab aastas keskmiselt 2050 mm.

Lund leidub mäel peaaegu aasta ringi. Tavaliselt sulab kogu lumi septembriks ära, aga on juhtunud, et mõnes eriti varjatud kohas sajab järgmise talve lumi enne peale, kui eelmise oma ära sulada jõuab.

Ben Nevise populaarsus turistide hulgas on tekitanud muret mäe keskkonna säilimise pärast. Sel põhjusel rajati 2000 Ben Nevise Kinnisvara, mille suurus on 17 km². See kuulub šoti mittetulundusühingule John Muir Trust, mis tegutseb looduslike paikade säilitamise nimel.

2003 asutati organisatsioon Nevis Partnership, mille juhatusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike ja mägironijate esindajad. Nevis Partnership esindab üheksat juriidilist isikut, nende seas John Muir Trusti.

2005 äratas ajakirjanduse tähelepanu 60-aastane pensionär, endine sotsiaaltöötaja Robin Kevan, kellele ei meeldinud, et turistidest on mäele tohutu kogus prahti jäänud, ja hakkas mäge puhastama. Hiljem korraldati suured mäe koristamise talgud.

Inimesed olid Ben Nevisele viinud palju mitmesuguseid mälestustahvleid. Nevis Partnership püüdis neid omanikele tagasi anda ja need mälestusmärgid, mida omanikele tagasi viia ei osanud või ei saanud, laskis 2006 mäe koristamise kampaania käigus koos muu rämpsuga ära visata. Samal aastal leiti observatooriumi varemetest muude rusude alt isegi klaver, mis usutavasti oli sinna viidud paarkümmend aastat varem.

Ben Nevisele ronimine võib olla eluohtlik. Aastail 1990–1995 registreeriti mäel 13 surmajuhtumit. 8 hukkunut olid alpinistid, keda tabasid ebaõnnestumised sellisel teekonnal, mida tavalised turistid läbida ei püüagi. Ülejäänud 5 eksisid nähtavasti suures udus ära ja kukkusid kaljult alla.

Glen Nevise keskus on hakanud turismigruppidele mäele ronimiseks aegu broneerima ja neilt raha võtma. Kuid see tasu on kohtusse kaevatud: väidetavalt rikub tasuline mäeleronimine igameheõigust.

Teadaolevalt jooksis esimesena mäe tippu ja tagasi Fort Williami habemeajaja William Swan 27. septembril 1895. Ta sai ajaks 2 tundi ja 41 minutit, alustades ja lõpetades jooksu kohaliku postkontori ees.

Esimene võistlus mäe tippu ja tagasi jooksmises korraldati 3. juunil 1898. Osalejaid oli 10 ning võitja sai samuti aja 2 tundi ja 41 minutit.

Võistlust korraldati igal aastal kuni 1903. aastani (järgmisel aastal observatoorium suleti). Rajarekord paranes 2 tunni ja 10 minutini. Järgmine jooks korraldati alles 1937.

Tänapäeval toimub Ben Nevise jooks iga aasta septembri esimesel laupäeval. Start ja finiš on kohalikul jalgpalliväljakul. Distants on 14 km pikk ja tõusude kogusumma on 1340 m. Osalema lubatakse kuni 500 jooksjat. Raskete tingimuste tõttu tohivad osaleda üksnes need, kes on varem vähemalt kolmel mäejooksul osalenud. Kõigil võistlejatel on kohustus kanda veekindlat riietust, mütsi, kindaid ja vilet. Igaüks, kes pole kahe tunni jooksul tippu jõudnud, on kohustatud tagasi pöörduma. 2010. aasta seisuga on nii meeste kui ka naiste rajarekord püstitatud 1984, need on vastavalt 1:25.34 ja 1:43.25.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ben Nevis